Inimene toidab veelinnu laisaks, agressiivseks ja vigaseks ({{commentsTotal}})

Foto: Postimees/Scanpix

Saia või leivaga toitmine teeb linnud ülekaaluliseks. Kuid on veel mitu tõsist häda, mis talvituma jäänud lindudega kaasneva ning mida põhjustab inimese heatahtlik soov linde toita. Kuigi linnainimesel võib kõike seda olla keeruline mõista, tasub meeles pidada: ärge toitke veelinde! Ei saia-leiva ega millegi muuga!

Elu Tartu kesklinnas, Emajõe ääres. On kindlad inimesed, kes käivad siin päevast päeva veelinde toitmas. Siia tuuakse süüa: kilode viisi saia ja leiba.

“Ma saan aru, et inimesed hoolivad lindudest, aga samal ajal nad peaksid endale teadvustama ka, mis sellega kõik kaasneb,” nendib linnuökoloog Marko Mägi “Osoonile”.

Ta jätkab: “Nad keeravad nende seedimise tuksi. Aga kui nüüd vaadata käitumise külge, siis kõige selgemad märgid on, et see muudab lindude rändekäitumist. Need linnud peaksid ju sügisel ära lendama, aga kui ikkagi süüa on piisavalt kaua, siis nad siit ära ei lenda.”

Need linnud on linnaeluga kohanenud, sest teavad, et saavad siin saiatoidu peal talve üle elada. Tegelikult peaksid need veelinnud aga lendama talveks lõuna poole. Seega ei tee saiaga lindude nuumamine kahju mitte ainult lindude tervisele, vaid rikub ka nende loomulikku eluviisi ehk rännet.

Sealsamas Emajõe ääres, võttemeeskonna lähedal, viskab vanahärra partidele leiba. Palukese pärast konkureerides kugistavad sinikaepardid leivatükke kiirustades alla. Palukese pärast läheb kakluseks. Üks part naksab teist tiivast.

“Agressiivsus on üks asi, mis hakkab kohe silma. See on üks lisatoitmise kõrvalmõju. Linnud võivad tunduvalt agressiivsemaks muutuda kui nad tavaliselt on,” selgitab Marko Mägi.

Mida sai linnu seedimisega teeb?

Sai on kõrge kalorsusega ehk energiarikas. See põhjustab ülekaalulisust. Saias ega ka leivas pole linnu eluks tarvilikke mineraale, liiga palju on aga soola, maitseaineid ja pärmi. Kõige hullem on aga see, et sai on kuiv.

Veekogu on talvel kinni külmunud, mis tähendab, et linnud ei saa kuiva saia kugistamise kõrvale piisavalt juua.

Süües sellist saia tekivad neil tihtipeale ka arenguhälbed, selgitab loomaarst Madis Leivits. Kuna kehakaal tõuseb liiga kiiresti, ei jõua nende luud seda enam kanda. Lisaks tekivad luudel arenguhäired.

Heatahtlikud linnainimesed küsivad nüüd, et mida peaks siis veelindudele toiduks viima? Kas veelinnud siis ei peagi siis praegu inimeste armust elama ?

“Ega ikka ei pea küll!” on Marko Mägi selgesõnaline. Partide looduslik toit on kõik see, mis nad veest kätte saavad: veetaimed, väiksed veeselgrootud, mõnel puhul isegi võib-olla süüakse veetigusid kui ikkagi kätte saadakse. Üldiselt kõik, mida see Emajõgi pakub, seda ka süüakse.

Aga kuhu pardid-luiged siis lähevad kui siin kõik ära jäätub?

“No kui kõik ära jäätub, siis reeglina lennatakse lõuna poole, kohtadesse, kus on lahtist vett.”

Seega, head linnainimesed, rändlinnud ei vaja teie abi, sest on loomulik, et nad lendavad talveks lõunasse. Veelindude toitmisega teete neile halba, sest nii ei rända nad lõunasse ning söövad toitu, mida nad ei peaks.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: