Isased sinikaelad on naistemehed, kel jagub tähelepanu ka naabrinaistele ({{commentsTotal}})

Täna räägime linnust, kelle tiival asetseb uhke sini-must-valge sulgede kombinatsioon ja kes on kõige tavalisem veelind – see on sinikael-part, lühemalt lihtsalt sinikael.

Sinikael pole üksnes rahvuslikult uhke, vaid ka kiire: ta võib lennata üle saja kilomeetri tunnis.

Aasta läbi võib sinikaelu kohata kõikvõimalikel ja -võimatutel veekogudel, sest ta elab kõikjal, alustades meresaartest, lõpetades pargitiigiga. Aga kui saabub talv ja läheb tõeliselt külmaks, on sinikaelad valiku ees – kas lennata kaugemale, kus on lahtist vett, või otsida lähikonnas talvekorterit.

Nii sattusidki “Osooni” jälgitavad linnud naabriks hoopis vesipapile, kes on  kiirevooluliste veekogude liik.

Kuna kärestikulised ja kiirevoolulised jõed püsivad avatuna kogu talve, siis on sellised kohad hea pelgupaik liikidele, kes vajavad toitumiseks lahtist vett.

Saates näidatavad sinikael-pardid on end sisse seadnud Taevaskojas.

Talviti elavad sinikaelad parves. Nii on lihtsam külg külje kõrval hakkama saada. Soojal perioodil jagunevad paarideks ja kokku saavad jälle siis, kui pojad juba lennuvõimelised.

Suures parves on lihtsam jälgida ka vaenlasi. Terve parvetäis priskeid parte paneb nii mõnelgi röövlinnul süljenäärmed kiiremini tööle. Üsna tihti võib näha ka sealkandis ringiluuravat merikotkast.

Kesktalveks on lindudel juba kevadine pulmasulestik üll. Isaslinnud uhkeldavad teemandina läikivas sinakas-rohekas-smaragdrüüs. Emaslinnud on seevastu tagasihoidlikult pruunikirjud, vaid tiival on sinist-valget.

Lindude päevaplaan näeb ette korraliku hügieeni. Veelinnu sulestik peab olema vettpidav – seega peab sellega tegelema iga päev. Vajalikul hetkel võetakse ette toitumisretk, kus küünitatakse jõepõhja toidu järgi. Edasi läheb päev seltskondliku koosviibimise tähe all, kus tehakse selgeks, kes kellega kevadel pesitsema läheb.

Isased sinikaelad on teada-tuntud naistemehed, kellel jätkub tähelepanu ka naabrinaiste jaoks.

Vesipapp, kes on tulnud siia kaugelt talvituma, ei oska oma suurtest naabritest midagi arvata, aga igaks juhuks hoiab eemale, sest mine tea...

Pardid aga ootavad, millal külm taandub, et pudeneda laiali ümberkaudsetele veekogudele.

Kaugel see kevadki enam on ja algamas on uus pesitsusperiood.

 

ISoovitame vaadata ka teisi "Osooni" lugusid esmaspäeval ETVs kell 20.

Toimetaja: Marju Himma

Allikas: Osoon



Paljud doktorandid veedavad suure osa oma õpingutest laboris.

Kriitiline uuring: mis tööd teevad doktorikraadiga inimesed?

Tartu ülikooli majandusteaduskonna teadlaste uuringust tuleb välja, et doktorikraadi kaitsnutel on raskusi soovitud erialase töö leidmisega. Veel enam, ligi 1 protsent kõikidest uuringus osalenud doktoritest on töötud. Kas Eestis on potentsiaali igal aastal kraadi kaitsva umbes 200 doktori rakendamiseks?

eesti 100. sünnipäev
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: