Ajus on kaaslaste asukoha jälgimiseks oma rakud
Hea on enamasti teada, kus me oleme. Enam-vähem sama kasulik on aga enamasti teada, kus täpselt on meie kaaslased. Nüüd tuleb välja, et ajus on mõlemat laadi teadmise jaoks olemas omad spetsialiseerunud rakud.
Enda koha teadmise rakud on teadlastele juba mõned aastad teada, nüüd aga on Iisraeli teadlased avastanud ka niisugused närvirakurühmad, mis tegelevad teiste, meid ümbritsevate olendite asukoha hoomamisega.
Nachum Ulanovsky Weizmanni instituudist ja ta kolleegid leidsid need rakurühmad üles nahkhiirtel, aga võib arvata, et samasugused rakud on olemas ka teistel imetajatel, sealhulgas meil, inimestel.
Ulanovsky ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas Science, et nahkhiirtel on ajus närvirakud, mis töötlevad infot teiste lähikonnas ringi lendavate nahkhiirte asukoha kohta.
Nagu inimesedki, on nahkhiired ühiselulised loomad. Nad on ka väga head täppislendajad, kes parveslennul peavad kaaslaste asukohti ja liikumiskiirust väga täpselt tajuma.
Ulanovsky ja ta kolleegid panid laborikatses ühe nahkhiire õpetaja, teise õpilase rolli. Õpilane vaatles kõigepealt, kuidas õpetaja lendas laborisse paigutatud puuviljariiulini ja sealt oma õrrele tagasi. Seejärel, keskmiselt umbes 13 sekundit hiljem, sooritas õpilane samasuguse lennu.
Teadlased olid aga nahkhiirtele pähe pannud väikesed juhtmevabad närvirakkude aktiivsuse salvestusseadmed, mis jälgisid umbes 400 närviraku talitlust. Need väikesed seadmed, mille Ulanovsky on koos kolleegidega ise välja töötanud, ei sega nahkhiirte tegevust mitte mingil moel.
Kuid salvestisi analüüsides selgus, et õpetaja lendu jälgiva õpilase ajus tegeles kaunikesti suur hulk närvirakke õpetaja asukoha kodeerimisega. See tähendab, osa neist rakkudest aktiveerus, kui õpetaja lendas läbi mingi teatava ruumipiirkonna, teine osa aktiveerus aga mõnest teisest kohast läbilennu puhul.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa