Hajuv tajusignaal ei jõua teadvusse
Aju otsustab meie eest paljugi. Näiteks seda, kas me ka teadlikult näeme mõnda neist kujutistest, mis tekivad maailma vaadates silma võrkkestale. Nüüd on Saksa teadlased lähemalt uurinud, kuidas mõned nägemissignaalid aju närvijuhteteedes hajuvad, teadvusse jõudmata.
Selgub, et teadvustamise või mitteteadvustamise otsus sünnib enamasti nende juhteteede lõppjärgus. Algjärkudes ei ole enamasti mingit vahet, kuidas neuronid teadvustatuks või teadvustamatuks osutuvate signaalide puhul käituvad.
Florian Mormann Bonni ülikoolist ja ta kolleegid tegid katseid epilepsiat põdevate vabatahtlike katseisikutega, kellele oli meditsiinilisel otstarbel pandud ajju mikroelektroode, jälgimaks neuronite aktiivsust, kuid kes olid andnud loa ka endaga teaduskatsete tegemiseks.
Teadlased näitasid katseisikutele ekraanilt kiiresti vahelduvaid pilte. On teada, et kui näidata kahte pilti üksteise järel lühikest aega, siis inimene tihtipeale seda teist pilti ei märka. Nii oli ka seekord – mõnikord katseisikud nägid teadlikult ka teist pilti, mõnikord mitte.
Ajuelektroodid aga näitasid, et ka juhul, kui katseisik teist pilti ei näinud, jõudis nägemissignaal peaaegu sama kaugele kui teadlikult nähtud pildi korral, kuid natuke enne teekonna lõppu nõrgenes ja hajus laiali. Kui katseisik pilti teadvustas, jõudis samasugune signaal selgesti nii-öelda lõpuni pärale.
Teadlased saavad seega närviaktiivsuse põhjal tuvastada, et katseisikule on mõnd pilti näidatud, isegi juhul, kui katseisik ise seda pilti teadlikult ei tajugi. Mormanni ja kolleegide ajakirjas Current Biology avaldatud uurimistöö aitab autorite arvates paremini mõista, kuidas tekib teadvus.
Pühapäeval kell 17.05 algavas teadussaates "Labor" räägib Liina Remm Eesti mustikatest, Veiko Uri aga sellest, kuidas ringleb meie metsades kliimat muutev süsinik.
"Laboril" tuleb ka peagi 12. sünnipäev. Sel puhul on kõik oodatud avalikule salvestusele, mis toimub Tallinnas järgmise neljapäeva õhtul ja kus astuvad üles Labori head sõbrad ja kallid saatekülalised füüsik Andi Hektor, teaduskirjanik Tiit Kändler, robootik Maarja Kruusmaa, psühholoog Grete Arro, ökoloog Aveliina Helm ja lainematemaatik, akadeemiapresident Tarmo Soomere.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa