Hajuv tajusignaal ei jõua teadvusse ({{commentsTotal}})

Aju otsustab meie eest paljugi. Näiteks seda, kas me ka teadlikult näeme mõnda neist kujutistest, mis tekivad maailma vaadates silma võrkkestale. Nüüd on Saksa teadlased lähemalt uurinud, kuidas mõned nägemissignaalid aju närvijuhteteedes hajuvad, teadvusse jõudmata.

Selgub, et teadvustamise või mitteteadvustamise otsus sünnib enamasti nende juhteteede lõppjärgus. Algjärkudes ei ole enamasti mingit vahet, kuidas neuronid teadvustatuks või teadvustamatuks osutuvate signaalide puhul käituvad.

Florian Mormann Bonni ülikoolist ja ta kolleegid tegid katseid epilepsiat põdevate vabatahtlike katseisikutega, kellele oli meditsiinilisel otstarbel pandud ajju mikroelektroode, jälgimaks neuronite aktiivsust, kuid kes olid andnud loa ka endaga teaduskatsete tegemiseks.

Teadlased näitasid katseisikutele ekraanilt kiiresti vahelduvaid pilte. On teada, et kui näidata kahte pilti üksteise järel lühikest aega, siis inimene tihtipeale seda teist pilti ei märka. Nii oli ka seekord – mõnikord katseisikud nägid teadlikult ka teist pilti, mõnikord mitte.

Ajuelektroodid aga näitasid, et ka juhul, kui katseisik teist pilti ei näinud, jõudis nägemissignaal peaaegu sama kaugele kui teadlikult nähtud pildi korral, kuid natuke enne teekonna lõppu nõrgenes ja hajus laiali. Kui katseisik pilti teadvustas, jõudis samasugune signaal selgesti nii-öelda lõpuni pärale.

Teadlased saavad seega närviaktiivsuse põhjal tuvastada, et katseisikule on mõnd pilti näidatud, isegi juhul, kui katseisik ise seda pilti teadlikult ei tajugi. Mormanni ja kolleegide ajakirjas Current Biology avaldatud uurimistöö aitab autorite arvates paremini mõista, kuidas tekib teadvus.


Pühapäeval kell 17.05 algavas teadussaates "Labor" räägib Liina Remm Eesti mustikatest, Veiko Uri aga sellest, kuidas ringleb meie metsades kliimat muutev süsinik.

"Laboril" tuleb ka peagi 12. sünnipäev. Sel puhul on kõik oodatud avalikule salvestusele, mis toimub Tallinnas järgmise neljapäeva õhtul ja kus astuvad üles Labori head sõbrad ja kallid saatekülalised füüsik Andi Hektor, teaduskirjanik Tiit Kändler, robootik Maarja Kruusmaa, psühholoog Grete Arro, ökoloog Aveliina Helm ja lainematemaatik, akadeemiapresident Tarmo Soomere.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



osoon
Kilekotid

Hiiumaa plastitootjad toodavad prügikilest uusi kotte

Hiiumaad saab nimetada Eesti plastisaareks, sest seal paiknevad Eesti juhtivad plastitootjad. Üks neist on Käinas asuv Biobag Dagöplast. Et plastitootmine ei tundu esialgu kõige keskkonnasõbralikum tööstusharu, siis kuivõrd suur mõju on Hiiumaal asuval ettevõttel meie loodusele?

USA president Donald Trump.

Kuidas mõjusalt esineda: seisa sirgelt, räägi selgelt ja ole vait

Kuidas mõjusalt esineda? Kõnelemise kunsti ehk retoorika hällis Vanas Kreekas oli esinejate jaoks üks arusaadav ja lihtne soovitus: seisa sirgelt, räägi selgelt ja ole vait. Viimane ei tähendanud seda, et esineja peaks tulema lavale ja vaikima, aga ta ei tohtinud liigselt lobiseda, pidi oskama pidada pausi ja mis peamine- jälgima kuulajaskonda, kirjeldab Tallinna ülikooli avalike suhete lektor Mart Soonik.

Süsinikkiudkomposiiti kasutatakse näiteks lennukitööstuses, kus on oluline, et materjal oleks kerge ja vastupidav.

TTÜ teadlane leidis uue meetodi tulevikumaterjalide analüüsiks

Kosmosetehnikas ja lennukitööstuses, aga ka näiteks autode ja sporditarvete toomisel kasutatakse keerulist materjali: süsinikkiudkomosiiti. See on ülitugev, kuid siiski on tal omad nõrkused. Just neid nõrkusi silmas pidades arendas Tallinna tehnikaülikooli värske doktor Martin Lints välja uudse meetodi nende materjalide analüüsimiseks.

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: