Esmalt, valuvaigisteid harva või aeg-ajalt võtvatel meestel pole põhjust paanitseda. Märgatavate muutuste nägemiseks pidid uurimisalused võtma ibuprofeeni järjest kaks nädalat ja maksimaalse lubatud doosi ehk 1200 mg päevas.

Ibuprofeeni manustati uuringu käigus 31-liikmelisest katserühmast vaid 14 mehele. Ülejäänud sõid enesele teadmatult platseebot. Pelgalt selle põhjal oleks tegu vaid pilootuuringuga – üleskutsega teha parema arusaama saavutamiseks täiendavaid uuringuid ja teadustöid.

Ibuprofeen ei langetanud valuvaigistit võtnud meeste testosterooni taset. Samas nägid teadlased eesotsas David Møbjerg Kristenseniga Kopenhaageni ülikoolist, et nende veres leidus kaks nädalat hiljem 23 protsendi võtta rohkem luteiniseerivat hormooni. Aju hakkab eritama hormooni juhul, kui organismis ei leidu piisavalt testosterooni. Teisisõnu jääb teadlaste sõnul testosterooni tase vähemalt paari nädala vältel muutumatuks.

Pikaaegsel manustamisel võib ibuprofeen lüüa paigast ära keha hormonaalse tasakaalu. Pikas perspektiivis seostub hüpogonadism kõrgenenud viljatusprobleemide ja vaimsete häirete esinemissagedusega ning üldiselt kõrgema suremusriskiga.

Samas ei piirdunud teadlased vaid käputäie meeste uiurimisega. Lisaks tegi Kristensen koos kolleegidega katseid eesnäärmevähki põdenud või end organidoonorina üles andnud meestel pärit rakkudega. Võrdlusmomendi loomiseks tehti sama maailma laborites ammu kasutatavate munandirakkude liinidega. Töörühm leidis, et kasvulahusesse valuvaigisti lisamisel vähenes rakkudesünteesitava testosterooni hulk esimese 48 tunni jooksul. Ibuprofeen mõjutas steroididega sünteesiga seotud geenide avaldumist.

Tähelepanekute põhjal tehtud täiendavad uuringud näitasid, et ibuprofeen vähendas munandites ka paari teise hormooni tootmist. Positiivse noodina märkisid teadlased, et kõige eelneva mõjul ei vähenenud toodetavate spermide hulk. Ka ei muutnud sellega seotud geenide avaldumine.

Mittesteroidsed põletikuvastased ühendid (NSAID) nagu ibuprofeen mõjutavad vaid kindlaid munandirakkudes toimuvaid protsesse, järeldab selle põhjal Kristenseni töörühm.

Kuigi ibuprofeeni mõju oli inimestega tehtud katsetes näha alles kahe nädala järel ja selleks pidi võtma valuvaigisteid suures koguses, ei tohiks leidude tähtsust teadlaste sõnul siiski alahinnata.

NSAID-ide sarnasele mõjule on viidanud eelnevad epidemioloogilised uuringud. Näiteks raseduse ajal mittesteroidsetele põletikuvastastel ühenditel põhinevate ravimite võtmine seostus testosterooni taseme langusega. Sellest lähtuvalt kasvast risk ka loote arenguhäireteks. Teises uuringus nähti ibuprofeeni tihti kasutavate meeste veres vähem testosterooni lagunemisel tekkivaid ühendeid.

Arvestades, et suur osa mittesteroidsetel põletikuvastastel ühenditel põhinevatest ravimitest töötab samal viisil, võivad mõjuda sarnaselt ka mitmed teised ravimid. „Me muretseme praegu nende meeste viljakuse pärast, kes kasutavad neid ravimeid pikema aja vältel,“ märkis Kristensen ajalehelt The Guardian.

Uurimus ilmus Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes.