AB0-süsteemi kõrval on olemas enam kui kolmsada teist veregruppi ({{commentsTotal}})

Kui me oleme harjunud, et meil on olemas A-, B- ja 0-veregrupp, selgub, et lisaks neile on Eestis veel üle kolmesaja erineva veregrupi. See ei tähenda, et AB0-süsteem muutuks nüüd üleliigseks, vaid verd saab tänu sellele ka selle võrra peenemalt uurida.

"Veregruppe on tegelikult palju, see arv natukene muutub, nii nagu teadus areneb, nii avastatakse uusi veregrupisüsteeme juurde. Aga tänasel päeval on rahvusvaheliselt klassifitseeritud umbes 350 erinevat veresüsteemi antigeeni, mis on omakorda klassifitseeritud 36 veregrupi süsteemi," rääkis "Ringvaatele" Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskuse immunohematoloogia referentlabori juhataja dr Ulvi-Kaire Kongo.

Samas ei tähenda see seda, et AB0-süsteem oleks nüüdseks unustatud. "Ei, AB0 on siiski põhiline ja kliiniliselt kõige olulisem. Ta on esimesena avastatud, enam kui sada aastat tagasi juba Landsteineri [Karl Landsteiner – toim] poolt. See on ikkagi kõige alus veregrupisüsteemide puhul ja vereülekandel. Seda [AB0-süsteemi – toim] tuleb alati arvestada."

Seda ka haiglates rutiinselt tehakse, sest vereülekanne on protseduur, mida tehakse haiglates väga palju. "Seda määratakse nii doonoritel kui ka patsientidel alati ja kohustuslikuna. Aga peenemad uuringud, teistes veregrupisüsteemides, neid tehakse teatud kindlatel juhtudel ja siis saadetakse patsiendi vereproovid siia referentlaborisse uuringutele," selgitas Kongo.

Aga kui ohtlik see on, et kui enne teadsime AB0-süsteemi ja muudkui kasutasime seda ja nüüd selgus, et tegelikult on see kõik palju täpsem ja peenem. Kui ohtlik see on, kui natukene läheb mööda?

"Tavaliselt nendes süsteemides, kui peaks mittesobivus olema, siis selliseid letaalseid reaktsioone on harva. Aga võib olla selliseid erinevaid haiguslikke seisundeid. Näiteks neerupuudulikkust, või ta intensiivistab vererakkude lagunemist. On väga oluline, et see veri oleks ikka optimaalselt, täpselt sobitatud, sest siis see patsient ka tõenäoliselt vajab vähem doonoriverd ülekandeks."

Toimetaja: Merit Maarits



Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

Aevastuse allasurumine võib kurvalt lõppeda

Kuuldava aevastuse vältimiseks üheaegselt ninasõõrmete ja suu kokkusurumine võib mõnikord halvasti lõppeda. Arstid kirjeldavad ajakirjas BMJ Case Reports ilmunud raportis juhtumit, kus päädis see tugeva valu ning kõne- ja neelamisraskustega.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: