"Veregruppe on tegelikult palju, see arv natukene muutub, nii nagu teadus areneb, nii avastatakse uusi veregrupisüsteeme juurde. Aga tänasel päeval on rahvusvaheliselt klassifitseeritud umbes 350 erinevat veresüsteemi antigeeni, mis on omakorda klassifitseeritud 36 veregrupi süsteemi," rääkis "Ringvaatele" Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskuse immunohematoloogia referentlabori juhataja dr Ulvi-Kaire Kongo.

Samas ei tähenda see seda, et AB0-süsteem oleks nüüdseks unustatud. "Ei, AB0 on siiski põhiline ja kliiniliselt kõige olulisem. Ta on esimesena avastatud, enam kui sada aastat tagasi juba Landsteineri [Karl Landsteiner – toim] poolt. See on ikkagi kõige alus veregrupisüsteemide puhul ja vereülekandel. Seda [AB0-süsteemi – toim] tuleb alati arvestada."

Seda ka haiglates rutiinselt tehakse, sest vereülekanne on protseduur, mida tehakse haiglates väga palju. "Seda määratakse nii doonoritel kui ka patsientidel alati ja kohustuslikuna. Aga peenemad uuringud, teistes veregrupisüsteemides, neid tehakse teatud kindlatel juhtudel ja siis saadetakse patsiendi vereproovid siia referentlaborisse uuringutele," selgitas Kongo.

Aga kui ohtlik see on, et kui enne teadsime AB0-süsteemi ja muudkui kasutasime seda ja nüüd selgus, et tegelikult on see kõik palju täpsem ja peenem. Kui ohtlik see on, kui natukene läheb mööda?

"Tavaliselt nendes süsteemides, kui peaks mittesobivus olema, siis selliseid letaalseid reaktsioone on harva. Aga võib olla selliseid erinevaid haiguslikke seisundeid. Näiteks neerupuudulikkust, või ta intensiivistab vererakkude lagunemist. On väga oluline, et see veri oleks ikka optimaalselt, täpselt sobitatud, sest siis see patsient ka tõenäoliselt vajab vähem doonoriverd ülekandeks."