Galerii: aasta esimene "superkuu"
Uus aasta algas vähemalt unetute jaoks eriti eredalt. 1. jaanuar tõusis taevalaotusele aasta esimene ülikuu. Teisisõnu jõudis kuu täiskuu faasi samal ajal, kui kaaslane asus Maale kõige lähemal.
Kuu ei tiirle ümber Maa täielikult ringikujulises orbiidil, vaid see on kergelt välja venitatud. Maast kõige kaugemas punktis asub see Maast 406 700 kilomeetri, kõige lähemas punktis vaid 356 400 kilomeetri kaugusel.
Puhkudel, mil Kuu jõuab täiskuu faasi samal ajal, kui asub see Maale kõige lähemal, võib näha tavapärasest eredamat täiskuud või klikimagnetilikumalt ''superkuud''. Pühapäeva öösel asus Kuu Maast 356 565 kilomeetri kaugusel. Kuu paistis seetõttu ligikaudu 14 protsenti suurema ja 30 protsenti eredamana.
1. jaanuari täiskuu näol oli tegu ühtlasi kõige eredama täiskuuga, mida sel aastal üldse näha võis. Erinevus on samas liiga väike, et suur osa inimestest oskaks seda tähele panna. Fotodel paistab kuu ebatavaliselt suurena tavaliselt mastaapide erinevustest. Lisaks pole tavaliselt päris selge, kui palju on kujutist ilusa pildi saamiseks sisse suumitud.
Järgmist ja ühtlasi aasta viimast "superkuud" võib näha taevas 31. jaanuaril. Aasia idaosas, Põhja-Ameerikas ja Vaikse ookeani saartel näeb samal ööl ka täielikku kuuvarjutust.
Läänemeedias viimastel aastatel eriti hoogsalt levima hakanud mõiste "superkuu" taga on astroloog Richard Nolle, kes arvas 1979. aastal superkuude hulka lisaks perigee täiskuudele ka noorkuud. Teisisõnu võis tema arvestuste kohaselt näha taevas igal aastal suisa 4–6 "superkuud".
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa