Eesti ja Euroopa ühendamiseks kavandatavast Rail Baltic raudteest on Eestis 215 kilomeetrit. Sellest suur osa läbib metsaalasid ja teisi vabalt elavate liikide elupaikasid. Raudteeehituse eelprojekti kohaselt on Rail Baltic trass kavas kogu ulatuses piirata ohutuse tagamiseks aedadega, samas kui täies ulatuses aedadega piiramine mõjutaks märkimisväärselt metsloomade asurkondi ja elurikkust. Tänaseks on maailmas välja töötatud alternatiivid ulukitõkke aedadele ja just neid alternatiive kirjeldas ja hindas täna kinnitatud ja avaldatud raport: “Rail Baltic samatasandiliste ulukiläbipääsude tehniline teostatavus”

“Uuringu eesmärk oli leida seni planeeritust paremad lahendused Rail Baltic raudteel ulukipopulatsioonide sidususe tagamiseks, mis samas ei tooks kaasa täiendavat riski inimeludele ning ei oleks väga kallis,” selgitas OÜ Rewild juhtspetsialist ja Tartu ülikooli zooloog, Jaanus Remm.

Milleks raudteele aiad?

Metsloomade raudteele pääsemise ja rongidega kokkupõrgete vältimiseks on laialt kasutatud meetmeks piirdeaiad. Kui aiad on planeeritud ja rajatud tehniliselt hästi, siis on loomade raudteele pääs märkimisväärselt piiratud. Paraku kaasneb aedadega populatsioonide killustumise oht, mille tagajärjeks on elurikkuse ning loodusressursside (nt jahiloomade ja loodusturismi sihtliikide) vähenemine. Seega on oluline tagada loomade läbipääsud, mis täies ulatuses aedadega piiratud raudtee puhul on eritasandilised: alt- või ülepääsud, lihtsamalt öeldes tunnelid või sillad.

Üldpõhimõte näeb ette RB trassi piiramise 2,2 meetri kõrguse aiaga, mille võrgusilma suurus on 150×150 mm, et tagada läbipääs kuni mägra suurustele loomadele. Küsimus ongi: mida teha nende piirkondadega, kus soovitakse tagada läbipääsud loomadele? Võimalike variante on mitmeid: juba eestlastele Tallinn-Kose maanteelt tuttavad ökoduktid, raudtee alt kulgevad ulukitunnelid, üle jõe kulgevate sildade alla ehitatud laiendatud kallasrajad jt.

Loomade liikumist takistav puidust tõkkerest trammiteel Birminghamis. Autor: Kees Vanamölder

Eritasandilised pääsud on loomade jaoks turvalised, kuid suunavad liikumise üksikutesse piiratud kanalitesse, samuti on nende ehitamine kallis. Alternatiiviks oleks samatasandilised loomapääsud, ehk analoogsed ületuskohad inimestele mõeldud raudtee ülesõitudega.

“Kõik head lahendused on lõpuks hästi kohapõhised ja peaksid sobituma looduskeskkonda. Näiteks saame ära kasutada jõe kallasrada ja jätta see loomadele avatuks. Väljakutse on pigem mõista iga koha eripära nii loodustingimuste, ulukite kui kohaliku inimese ja ühiskonna seisukohalt ning leida kõige sobivam vaste võimalike lahenduste hulgast. Liigne lihtsustamine ei ole kasuks,” kirjeldab Remm.

Mis on samatasandiline loomapääs?

Samatasandilise loomaläbipääsu puhul jäetakse raudteelõik, mis läbib ulukite elupaiku ja liikumisalasid, aedadega piiramata ning luuakse lahendus, et tõkestada loomade pääs aedade vahele ning raudteele rongi möödumisel.

Skemaatiline näide aiakatkestuse kohas olevatest samatasandilistest ulukiläbipääsust. Läbipääs on kujundatud nii, et maastik ja taimkate juhivad loomad loomulikult ja kiiresti üle raudtee, loomade sattumine aedade vahele on tõkestatud ning inimeste viibim Autor: Lars Jäderberg

Et vältida loomade kokkupõrkeid rongidega, tuleks samatasandilised läbipääsud varustada loomade hoiatussüsteemiga, mis aktiveeritakse rongi lähenedes. Sellised seadmed toimivad sarnaselt raudtee ülesõidukoha fooridega, kuid on mõeldud metsloomade ohutuse tagamiseks. Kõige kriitilisemaks on sobivate peletussignaalide valimine, et loomad neile reageeriks ning nendega ära ei harjuks. Senised katsetused on näidanud, et kõige efektiivsemad on erinevate liikide looduslikud ohuhäälitsused, lisaks kasutatakse mitmesuguseid helkureid.

“Jah, samatasandiline ulukiläbipääs on sisuliselt ilma aedadeta raudtee nagu Eesti raudteed praegu, kuid selle vahega, et metsloomad suunatakse rongi möödumise ajaks raudteelt kõrvale,” selgitab Jaanus Remm erinevust.

Kui palju igal aastal Eesti ja Euroopa raudteedel loomi hukkub?

Loomade ja rongide kokkupõrkeid ei määratleta Euroopa Liidu regulatsioonide kohaselt raudteeõnnetustena. Euroopas registreeritakse keskmiselt kuni 25 suuruluki õnnetust miljoni rongikilomeetri kohta. Riigiti kogutakse infot reeglina suurema kehaga ulukite nagu põder, hirved, metskits, metssiga, karu ja hunt kohta, kes kokkupõrkel võivad kahjustada rongi. Ka Eesti puhul on kokkupõrkel ohtlikumaks loomaks põder.

Registreeritud suurulukiõnnetuste sagedus miljoni rongikilomeetri kohta. 

Loomaõnnetustest umbes 90% registreeritakse reisirongidega, kuna nende kiirused on suuremad ja liiklus reeglina tihedam. Umbes 80% läbitud rongikilomeetritest EL-is läheb reisirongide arvele ja 20% kaubarongidele.

Lisaks imetajatele hukkub rongidega kokkupõrke tagajärjel ka palju linde ja teisi selgroogseid loomi, kuid need statistikas enamasti ei kajastu. On registreeritud hukkunud faasaneid ja röövlinde. Näiteks Hispaanias tehtud uuringu järgi hukkub üle 250 km/h kiirraudteel umbes 90 lindu kilomeetri kohta aastas.

Kaitstavatest liikidest on rongiga kokkupõrgetest ohustatud kõige rohkem röövlinnud, kes toituvad rongi alla jäänud loomade korjustest. Näiteks Eestist, Türi kandist, on teada juhtum, kus korraga hukkus kaks kotkast.

Mida uuringust teada saadi?

Töö tulemusena selgus, et praeguse teadmise juures on loomahoiatussüsteem koos lisameetmetega parim lahendus samatasandiliste ulukiläbipääsude loomiseks. Ligi kolmandik Rail Baltic trassist on võimalik rajada ilma piirdeaedadeta tagades ohtutuse inimestele ja raudteeliiklusele. Sellisel juhul on loomapopulatsioonid oluliselt sidusamad, kui varem planeeritud vaid eritasandiliste ja suhteliselt kitsaste ulukiläbipääsude korral.

Olulised tulemused:

• Rail Balticu puhul on aiakatkestuste stsenaariumiga edasi töötamine perspektiivne juhul, kui aiakatkestused asuvad asulatest eemal ja raudtee taristu varustatakse rongi möödumise ajaks aktiveeritava loomi hoiatava süsteemiga.
• Uuring tõi kavandataval trassil välja võimalike aiakatkestuste kohtadena 30 lõiku, mis maksimaalses ulatuses realiseerudes moodustaks kokku 77 km. Ulukitele hästi läbitavate aiakatkestuste rajamisel on võimalik loobuda kuni 16 seni planeeritud ökodukti ja ühe altpääsu rajamisest ning ehitada madalamana kolm silda ja nendega seotud raudteetamm.
• Aiakatkestuste kohtades on loomaõnnetuste vältimise perspektiivseks lahenduseks loomahoiatussüsteemid, mis aktiveeruvad ainult rongi lähenedes (st reaalse ohu olukorras) ning peletavad loomad enne rongi saabumist raudeelt ja selle vahetust lähedusest, samas kui rongiliikluse puudumisel saavad loomad raudteed ületada vabalt. Hetkel on raudteele sobiva hoiatussüsteemi valmislahendus olemas vaid ühel Poola firmal (UOZ-1), alternatiivsed tooted on katsetamisel.
• Uuringu käigus koostati katseprogramm, mis annab juhised loomahoiatussüsteemi ja sellega kaasnevate teiste lahenduste (aiaotste tõkked, ulukiaiad jms) katsetamiseks Eesti tingimustes.

 Helisignaalidel töötav loomapeletussüsteem OUZ-1. Autor: www.neel.com.pl

Loomadele suunatud hoiatussüsteem koosneb põhimõtteliselt sensorist, mis tuvastab läheneva rongi ja saadab signaali kõlarile ja vilkurile (hoiatussignaali allikale), mis paar minutit enne rongi saabumist loomi hoiatab. UOZ-1 süsteemi puhul kasutatakse hoiatushelidena looduslikke hääli, mis signaliseerivad loomadele ohusituatsiooni (nt kiskja lähedust) ja vallandavad neis evolutsiooniliselt väljakujunenud põgenemis-reaktsiooni.

Mis see kõik maksma läheks?

Kui võtta aluseks hetkel ainus raudteedele loodud valmistootena saadaval olev Poola hoiatushelide süsteem UOZ-1 ja aia otstesse paigaldada loomade raudteele pääsemist takistavad spetsiaalsed kummimatid, siis tuleks 30 aiakatkestuse (kokku 77 km) kogukuluks hinnanguliselt 14,46–19,85 miljonit eurot.

Seejuures saab loobuda 77 km piirdeaedade ja 16 ökodukti rajamisest, mis kokku maksaksid umbes 39,05 miljonit eurot. Seega oleks välja pakutud aiakatkestuste stsenaariumi korral sääst umbes 20 miljonit eurot. Eksperdid toonitavad, et see kalkulatsioon hõlmab ainult rajamiskulusid ning arvesse ei ole võetud jooksvaid kulusid elektrile ja hooldusele.

Jaanus Remm ei tea veel, millal aruandes kajastatud info Rail Baltic raudtee kontekstis töösse läheb: “Ettevalmistamisel ongi meie pakutud lahenduste katsetamine praegu töös olevatel raudteedel. Nii et ärge imestage kui lähiajal Tallinn-Tartu vahelisel raudteel loomapääsude ehitusi märkate.”

Uuringu autorid kinnitavad, et uudsed ja seni praktikas vähe kasutatud lahendused tuleb enne kasutusele võtmist kontrollida ja optimeerida Eesti oludele sobivaks. Tänapäevase hea tava osaks on lahenduste ja keskkonna seire enne raudtee rajamist ja kogu kasutusaja jooksul ning vajadusel täienduste ellu viimine. Elurikas ja jätkusuutlik looduskeskkond on meie kõigi ühine huvi, sest see on aluseks tugevale ühiskonnale ja majandusele.

Selliste katselõikude abil testitakse praegustel raudteelõikude ulukipeletite ja samatasandiliste pääsude sobivus Eesti oludele. Autor: reWiLD

Huvilised saavad tutvuda aruandega (ja näha ka detailselt valitud kohtasid aiakatkestusteks) reWiLDi kodulehel.