Hollandis tehtud uuringud osutavad, et isegi väikestel teedel, kus liigub kuni kümme autot tunnis võib rände haripunktis hukkuda auto rataste all iga kolmas teele sattunud konn. Kui aga liikluskoormus on juba 60 või rohkem autot tunnis, saab surma 95 protsenti teed ületavatest kahepaiksetest. See võib kaasa tuua asurkondade väljasuremise, kuna enamasti hukkuvad just parimas sigimiseas konnad.

Eestimaa looduse fond korraldab koos partneritega 2012. aastast konnade abistamise üritust “Konnad teel(t)”, mille sihiks on vabatahtlike abiga päästa rände ajal teed ületavaid kahepaikseid. Nõnda on igal kevadel säästetud kümnete tuhandete konnade elu. Lisaks sellele soovib valdkonnas lahendusi luua TÜ spin-off-ettevõte reWiLD, mille eesmärgiks on loodusresursside ja looduskaitseliste väärtuste kaardistamine ning keskkonnaefektiivsete taristulahenduste arendamine.

“Rakendame TÜ loodusteadlaste oskusteavet ja teadustöö tulemusi ning koostöös maanteeametiga kaardistame kahepaiksete ehk konnade ja vesilike sigimisrände alad, et töötada välja vajalikud rohetaristu lahendused Tallinn-Tartu maantee uutel neljarealistel lõikudel,” ütles ettevõtte tegevjuht, TÜ terioloogia teadur Jaanus Remm. Aprillis alustati tööga 16 km pikkusel Võõbu–Mäo trassil.

Uus teetrass läbib suures ulatuses loodusmaastiku, kus Remmi sõnul asuvad kahepaiksetele väärtuslikud elupaigad. Seega ristub uus maantee metsloomade väljakujunenud rändeteedega. “Sellistesse kohtadesse nähakse ette meetmed loomade teele liikumise tõkestamiseks ning ohutuks läbipääsuks. Kui metsloomadega juba planeerimisetapis mitte arvestada, võib juhtuda, et valminud suure liikluskoormusega teel hakkavad konnad kevadise sigimisrände perioodil massiliselt hukkuma,” ütles Remm.

See on aga teadlase hinnangul mitmel põhjusel soovimatu – esiteks on tegemist üle Euroopa kaitstavate liikidega, teiseks tõstavad teel liikuvad loomad liiklusohtu ning loomade põhjendamatu hukk ei ole kooskõlas levinud väärtushinnangutega.

Konnaläbipääsu lahendus. (Foto: Jaanus Remm, Tartu ülikool)

Projekt hõlmab kahepaiksete rändeteede kaardistamist ning lahenduse väljatöötamist, et vältida loomade hukkumist arendataval maanteel. Olulised meetmed on spetsiaalsed tunnelid, mille kaudu pääsevad loomad tulevase tee alt läbi ning tõkked, mis takistavad loomade teelepääsu ja suunavad nad lähima läbipääsuni. 

Töösse panustavad reWiLD-i ekspertide kõrval ka TÜ zooloogid. Üliõpilased osalevad ettevõttepraktika raames lihtsamate tööülesannete täitmisel, omandades selle käigus uusi oskusi ja ülikoolis õpitu rakendamise kogemuse. “Käesoleva tööetapi lõpetame juulis. Varem oleme koostöös maanteeametiga koostanud sarnase töö sama maantee Kose-Võõbu lõigule,” märkis Remm. Samuti on ettevõte andnud oma panuse planeeritavatele Rail Baltic ja Haapsalu raudteedele ning Eesti jahikorraldusele ja keskkonnaseirele.