Rootsis on vanemapuhkuse süsteem üks arenenumaid maailmas. Seal saavad mõlemad vanemad võtta välja vanemapuhkuse, kuid tingimus on, et maksimaalse aja saab lapsehoolduspuhkusel olla vaid juhul, kui ema ja isa võtavad puhkust võrdse aja.

Näiteks üks juba 2009. aastal tehtud uuring näitaski, et emad, kelle kaasad on lapsega kodus lapsehoolduspuhkusele sama kaua kui nemad, on rahulolevamad.

2013. aastal andis OECD välja raporti, milles selgus, et neil isadel, kes olid imikuga kodus vähemalt kaks nädalat või kauem pärast sündi, osalesid lapse elus rohkem ka edaspidises elus. Sel võib olla positiivne mõju ka lapse kognitiivsele ja käitumuslikule arengule. Nende laste, kelle isad olid nendega imikueas kodus, said kognitiivsete võimete testides paremaid tulemusi.

Sealjuures toonitatakse, et mitte ainult lapsega aja veetmine vaid koos veedetud aja kvaliteet ja sisukus mängivad olulist rolli. Sama kinnitas ka tänavu novembris avaldatud Taani teadlaste uuring.

Taanis tehtud uuringust selgus, et isapuhkusel olevad isad tunnevad end laste eest hoolitsedes võrdses positsioonis emadega, mis tähendab, et isade lapsehoolduspuhkusel viibimine toob rohkem võrdsust ka peredes. Samas täheldati selles uuringus ka asjaolu, et noored isad näevad end emade kõrval natuke varjus olevatena ning selliste „praktilisi asju tegevate meestena“.

Viimase osas soovitavad teadlased perekondadel rohkem tähelepanu pöörata sellele, et isad saaksid lastega tegeledes teha sisulisemaid tegevusi kui lihtsalt töömehe või kodu korras hoidmist. Seda iseäranis põhjusel, et lapse imikuajal loodud peresuhted kanduvad tulevikus üle ka muudele peresuhetele.

Imikueal on oluline roll ka vanemate ja laste vaimsele ja füüsilisele tervisele, nagu selgub USAs ja Euroopas tehtud uuringust, mis avaldati tänavu sügisel. Isadele võimaldab lapsehoolduspuhkusel olemine luua lapsega side, mis on oluline tegur vaimse ja kehalise tervise tagamiseks. Sealjuures märgivad aga teadlased, et nii meestele kui naistele on oluline saada vanemapuhkuse ajal ka hüvitist, vastasel juhul vanemad pigem ei kaalu lapsega koju jäämist.

2000. aastal tehtud uuringust selgub, et vanemahüvitisel on mõju ka laste suremusele, õigupoolest selle vähenemisele. Uuringus vaadati 16 riigi andmeid ajavahemikul 1969–1994. Selgus, et nendes riikides, kus vanemahüvitist sai pikema perioodi vältel ning saadav summa oli suurem, vähenes laste suremus.

Lõppeval aastal ilmunud Austraalias tehtud meediauuringust selgus aga mõndagi vastuolulist. Selgub, et isapuhkusele jäämist julgustavatel kampaaniatel võib olla ootamatu mõju meeste ja naiste vahelise võrdsuse taotlemisele ja seda mõju analüüsiti ajakirjanduses ilmunud tekstide põhjal.

Selgus, et meedias kiputakse mehi näitama rohkem peamise hooldaja rollis, kiputakse võrdlema kunagisi ja praegusi rolle ning käsitletakse takistusi, mis piiravad isade osalemist lapse eest hoolitsemises. Taoline meedias kujutamine võib aga pigem kaasa aidata lapse eest hoolitseja rollistereotüübi kinnistumisele.