Tööstressi- ja vägivalla ennetamiseks puudub Eestis siiani tegevusprogramm
Uuringute järgi sõltub ettevõtete edukus paljuski usalduslikest töösuhetest ning heast juhtimis- ja ohutuskultuurist. Sellele vaatamata kannatavad inimesed tööstress- ja vägivalla all ning 40 protsendi töötajate hinnangul esineb Eestis töökiusamist sagedamini just juhtide poolt - puudu on põhjalikust ennetustööst.
Enim on töövägivald levinud meditsiinis, hariduses, teeninduses, transpordis ja tootmises. Läbiviidud uuringu järgi sõnab Eesti Maaülikooli ergonoomika professor, Eda Merisalu, et näiteks ei saa 2/3 töötajatest kaasa rääkida ettevõtte tegevusplaanides, pooled täiendõppe ja kolmandik ohutusalastes ning töö- ja puhkeaja korraldust puudutavates küsimustes.
Merisalu sõnul tuleb olukorra parandamiseks midagi ette võtta riiklikul tasemel, aga tegevusprogrammi tööstressi- ja vägivalla ennetamiseks täna Eestis ei ole.
„Meil on juba 2005. alla tulnud tööstressi juhtimise raamleping, mis on antud välja Belgias, Brüsselis ja Eesti sai selle allkirjastamiseks. Ja kaks aastat hiljem tuli välja ka töövägivalla raamprogramm, aga kahjuks Eesti ei ole allkirjastanud ei tööstressijuhtimise raamprogrammi ega töövägivalla ennetamise programmi," rääkis ta.
Olukord pole halb mitte ainult organisatsioonide siseselt. Magistritöö järgi on näiteks Eesti erakorralise meditsiini osakondades töötavad õed kogenud viimase tööaasta jooksul füüsilist ja vaimset vägivalda ka patsientide ja nende lähedaste poolt.
Ida-Viru keskhaigla erakorralise meditsiini osakonna juht Maie Türkson ütleb, et kõige suurem vägivalla protsent oli emotsionaalses vägivallas: sõimamine, solvamine.
Enamjaolt on solvangud ja sõim pärit küll alkoholi- või mõnuainetest joobunud patsientide suust, aga Türksoni sõnul mõjutavad ka sellised vahejuhtumid tugevalt õdede töömotivatsiooni:
„Õel on valve ja ta peab peale seda sama juhtumit töötama patsientidega edasi. Esimene reaktsioon, mis tekib, on kindlasti hirm ja hirm on üks olulistest tagajärgedest, mis vähendab tööga rahulolu ja ka organisatsioonile ja patsiendile pühendumist," selgitas Türkson.
"See omakorda mõjutab patsienti ennast, kuna õe töövõime langeb ja sellises olukorras, kui ta on hirmu all ei suuda ta selle patsiendiga olla nii hooliv, avatud ja abivalmis nagu elukutse seda eeldaks. On ka juhtumeid, kus õed on seoses sellega lahkunud üldse meditsiinist," lisas ta.
Nii nagu Merisalu sõnab ka Türkson, et riiklik tegevusprogramm aitaks kindlasti olukorra paranemisele kaasa. Meditsiiniõdede olukorra näitel võiks olla koolitusprogramm, kus uusi õdesid valmistatakse ette, kuidas ennast ja oma vaimset tervist füüsilise ja vaimse vägivalla eest kaitsta.
Eesti tööandjate keskliidu nõuniku Andres Kase sõnul pole raamlepinguid täna veel allkirjastatud, sest tööstressi teema on jäänud praegu kavas tahaplaanile. Kask lisab aga, et muutmisel on töötervishoiu - ja ohutuse seadus, mis muuhulgas käsitleb ka tööstressi.
Toimetaja: Priit Luts
Allikas: ERR-i raadiouudised