Linnud saavad laulumeistrist konkurendi peale vihaseks ({{commentsTotal}})

Laululinnud saavad oma konkurentide peale vihaseks, kui nad neist paremini laulavad. Nii on see vähemalt tuide puhul.

Uus-Meremaa teadlased Aucklandis asuvast Massey ülikoolist uurisid kohalike värvuliste, tuide ehk tui-meelindude käitumist. Samuel Hill ja ta kolleegid sõitsid Aucklandist põhjapoole Tohara-Nui regionaalparki, kus seadsid 12 maa-alal üles kõlarid, millest lasid kosta tuide laulu.

Värvuliste laulul on kaks eesmärki, markeerida territooriumi ja anda endast märku vastassoo esindajatele. Sädistamine nõuab linnult üsna palju energiat, mistõttu näitab isaslinnu pikk laul emaslinnule, et võimalik paariline on füüsiliselt vastupidav. Laulu keerukus näitab aga, et hästi arenenud on linnu aju ja kognitiivsed võimed.

Hill ja ta kaaslased mängisid tuide territooriumi äärele seatud kõlaritest nii lihtsakoelisemaid kui ka keerukamaid tuilaule. Keerukamates lauludes oli selles katses kaks korda rohkem mitmesuguseid helilisi silpe kui lihtsamates lauludes. Need olid lihtsamatest lauludest ka kaks korda pikemad.

Arvatava rivaali laulu peale lähenesid isased tuid kõlarile ja keerukate laulude puhul kiiremini kui lihtsate laulude puhul. Keerukat laulu esitavale kõlarile läksid nad ka palju lähemale – umbes 30 sentimeetri kaugusele, kui lihtsamat laulu esitavale kõlarile, millest jäid nad keskmiselt enam kui kuue meetri kaugusele.

Hill ja kaasautorid tõlgendavad reageeringukiirust ja heliallikale lähemale tulekut märgina agressiivsusest. Mida meisterlikum ja ohtlikum on vastane, seda tugevam on kihk püüda teda eemale ajada.

Autorid kirjutavad oma uuringust ajakirjas Ibis International Journal of Avian Science.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Rein Ahas.
Novaatori järelhüüe professorile

Rein Ahas, elu tulevikulinnasNovaatori järelhüüe professorile

“Tulevikulinn on see, mis tõmbab ligi talente. Need on justkui talentide linnad – talendid lähevad sinna, sest seal on parim elu- ja loomekeskkond,” kirjeldas Tartu ülikooli inimgeograafia professor Rein Ahas möödunud suvel, kui jalutasime ringi Tartus rahvusarhiivi vastavalminud majas. Selle sama maja töötajate liikumismustrite muutust oli Ahase töörühm äsja uurinud.

Els Heinsalu

Eesti teaduse fenomen: vabanemine. Els Heinsalu

EV 100. aastapäeva puhul iseloomustab sel nädalal iga päev üks Eesti teadlane mõnda oma hinnangul Eesti teaduse jaoks tähendusrikast sündmust, nähtust või isikut. Keemilise ja bioloogilise füüsika Instituudi vanemteadur, Eesti Noorte Teaduste Akadeemia president Els Heinsalu räägib Eesti teaduse vabanemisest.

Paljud doktorandid veedavad suure osa oma õpingutest laboris.

Kriitiline uuring: mis tööd teevad doktorikraadiga inimesed?

Tartu ülikooli majandusteaduskonna teadlaste uuringust tuleb välja, et doktorikraadi kaitsnutel on raskusi soovitud erialase töö leidmisega. Veel enam, ligi 1 protsent kõikidest uuringus osalenud doktoritest on töötud. Kas Eestis on potentsiaali igal aastal kraadi kaitsva umbes 200 doktori rakendamiseks?

eesti 100. sünnipäev
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: