Tänaseks on teadlastega koostöös välja töötatud renoveerimise tehniline mudel, mille järjepideval rakendamisel peaks võitma nii majandus tervikuna, korteriühistute liikmed kui ka keskkond. Kuidas täpselt, selle üle arutleti Arvamusfestivali Teadusalal.

Eesti Teadusagentuuri video arutelust:

Korterelamute energiatõhusaks renoveerimiseks on alates 2010. aastast saanud toetust pea tuhat maja. 2020. aastaks on lootust, et terviklikult renoveeritud majade hulk ületab tuhande piiri. KredExi hinnangul on seeläbi on elamistingimusi parandamas ligi 100 000 inimest.

Alates toetuse jagamise algusaegadest 2000. aastate keskel on KredExi toetuse eelduseks seatud rekonstrueerimisprojektide ehitustehnilised nõuded muutunud järjest detailsemaks ja karmimaks. Kui ühistule võib tunduda see paraja peavaluna, siis tegelikult on selle taga rida uuringuid, mille eesmärk on kõige uuemaid teadmisi rakendades jõuda kõige kvaliteetsema lahenduseni.

Edu võti on terviklik lähenemine
"Möödunud eelarveperioodil kehtinud toetusmeetme lõppedes panid TTÜ teadlased kokku rekonstrueeritud majade valimid, et selgitada välja tööde juures ilmnenud kitsaskohad. Leidsime, et umbes 200 maja oleks olnud võimalik teha paremini," rääkis TTÜ liginullenergiahoonete uurimisrühma juht Jarek Kurnitski.

Peamiseks puudusena tõi Kurnitski välja ventilatsiooni. Teatud lahenduste puhul õhuvahetus jäi nõrgaks. Ka soojustagastus polnud oodatud tasemel. "Töötasime nende kogemuste põhjal välja uued tehnilised tingimused, mille majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kehtestas määrusena. Need tingimused on teadmistepõhised ja tagavad selle, et korteriühistu saab hea sisekliima ja arvestatud energiasäästu," selgitas Kurnitski.

TTÜ teadlased tegid arvutusi, et vaadata, mis juhtunuks siis, kui korterelamute renoveerimiseks poleks eraldi toetusmeedet tehtud ning kõik ehitustööd oleks jätkunud tükkhaaval, süsteemse lähenemiseta.

"Tulemus oli hämmastav. Kui seda tööd teha turumajanduslikult jupphaaval, katust lappides ja nii nagu parasjagu vahendeid on, siis investeeriks ühistud väga vähe ja energiakulud oleks jätkuvalt suured. Teiste sõnadega erasektor toodaks järjekindlat kahjumit ja ka riik ei saaks arvestatavat energiasäästu," kinnitas Kurnitski. See näitab tema sõnul taas, et teadmisi tuleb rakendada pidades silmas suurt pilti. Kasumlikkuse saavutamiseks tuleb piisavalt investeerida

Kui esimese toetusmeetme puhul võeti korterelamute renoveerimisel terviklahendus ette igal kolmandal juhul, siis praegu tehakse seda KredExi eluaseme ja energiatõhususe divisjoni juhi Triin Reinsalu sõnul enam kui 85 protsendil juhtudest. Seejuures on tublisti kerkinud ka tööde maksumus. "Kui eelmise toetusmeetme lõpus (2014) oli tööde keskmine ruutmeetrihind 190 eurot, siis viimased sada maja, mis oma taotlused on esitanud, maksavad juba 297 eurot ruutmeetri eest," rääkis Reinsalu.

Teadmistepõhise regulatsiooniga süsteem toidaks end ise
Jarek Kurnitski sõnul on Eestis üle 20 000 korterelamu, mis on tänapäevases mõttes soojustamata ja ventileerimata. "Kui läheneda teaduslikult, on võimalik rahastada seda tööd pea täielikult energiakokkuhoiu arvelt. Oleme teinud arvutusi, mis näitavad, et riigieelarvesse laekub tagasi tööjõu ja käibemaksudena 32 protsenti renoveerimise kogumaksumusest," rääkis Kurnitski. KredExi kõrgeim toetuse määr on 40 protsenti, seega on need numbrid tema sõnul üsna sarnased

"Makromajanduslikult loob iga investeeritud miljon eurot 17 uut töökohta. Kui võtta sihiks renoveerida 50 protsenti majadest 20 aasta jooksul, tekiks selle tempoga 5600 töökohta aastas. See võimaldaks majanduse korralikult käima tõmmata, mobiliseerides erasektori investeeringuid 228 miljoni euro ulatuses aastas" lisas teadlane.

Seepärast on Kurnitski sõnul väga oluline, et riik oleks selle poliitika puhul järjepidev ning panustaks sellesse ka siis, kui praegusi toetusi võimaldavad eurorahad peaks lõppema. "Praegused ehitushinnad võimaldavad maksta korralikku palka nii ehitajatele kui ka projekteerijatele. Tekib oluline oskusteave ning kvaliteet läheb üha paremaks. Kui nüüd tekiks näiteks viieaastane paus, siis see teave kaoks, spetsialistid jookseks taas laiali ning tuleks otsast alata," tõdes Kurnitski järjepidevuse hoidmise olulisust.

Arvamusvestivali Teadusalal toimunud arutelus "Energiasäästlik ehitus, majanduskasvu mootor või ummikugeneraator" osalesid Jarek Kurnitski (TTÜ liginullenergiahoonete uurimisrühma juht), Karin Silman (MKM), Triin Reinsalu (KredEx elamumajanduse osakond), Raul Järg (arhitekt) ja Andres Jaadla (Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimees).