Doktoritöö: vanade palkmajade energiakulu annab vähendada kuni neli korda

Vanade palkmajade oskusliku renoveerimisega annaks vähendada nende küttekulu kuni neli korda ning pole head põhjust, miks ei saaks nautida vanades maamajades kõiki kaasaegseid mugavusi. Nii selgub hiljuti Tallinna tehnikaülikoolis kaitstud doktoritööst.
Eestis leidub enam kui 115 000 puidust kandekonstruktsiooniga üksikelamu. Neist ligi poolte vanus ületab 100 aastat. "Sellega on juba tõestatud puitelamute vastupidavus ajale ning hinnanguliselt peavad need majad peale läbimõeldud renoveerimist vastu veel vähemalt 100 aastat. Ajas on muutunud vaid elanike ootused mugavustele," märkis doktoritöö autor Üllar Alev.
Tavaliselt renoveerivad maaelamute omanikud oma kodusid aga väikeste etappide kaupa ja pikema aja vältel või peaaegu pidevalt. Töö kohaselt oleks mõistlikum võtta aga renoveerimistööd ette korraga ja läbimõeldult. See aitaks vähendada lisatöid, ehitustöödega seonduvaid ebamugavusi ja lõppkokkuvõttes ka tööde kogumaksumust.
Vanemate, enne teist maailmasõda ehitatud palkmajad on saanud peamiselt kahjustada sademete ja pinnaseniiskuse tõttu. "Enamikul sajandivanustel palkmajadel vajavad asendamist paar esimest palgirida ja akende all olevad pehkinud palgiosad," kinnitas Alev.
Ehituslikult on palkmajade nõrgaks kohaks tuulepidavus. Nii tuleks pöörata eeskätt tähelepanu palgivarade ja konstruktsiooni liitekohtade tihendamisele. Hoolimata hõredatest välispiiretest ei taga loomulik ventilatsioon samas piisavat õhuvahetust. Hea sisekliima tagamiseks tuleb paigaldada soojustagastusega mehaaniline ventilatsioonisüsteem. Maja soojustamisel tuleks eelistada võimaluse korral välissoojustust.
"Pole näha ühtegi ületamatut takistust, miks sellistes majades ei võiks peale põhjalikku renoveerimist olla kaasaegsete elamutega võrdsed mugavused ja sisekliima," lisas Alev. See tähendaks sooje põrandaid, ühtlast sisetemperatuuri terve ööpäeva vältel ja puhtamat siseõhku. Just nende omaduste puudumise üle kurdavad töö kohaselt palkmajade praegused omanikud kõige rohkem.
Sõltuvalt elamu algsest olukorrast on võimalik vähendada tervikliku renoveerimisega maaelamute kütteenergia kulu 2–4 korda. Ideaalis hõlmaks see nii lisasoojustamist, säästlikuma küttesüsteemi kui ka päikesekollektorite või päikesepaneelide paigaldamist.
Värske TTÜ inseneriteaduskonna ehituse ja arhitektuuri instituudi liginullenergiahoonete doktori Üllar Alevi tööga "Renovation and Energy Performance Improvement of Estonian Wooden Rural Houses" (Eesti puidust maaelamute renoveerimine ja energiatõhususe parandamine) on võimalik tutvuda TTÜ raamatukogu digikogus. Tööd juhendas Targo Kalamees.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa