Sellise energiasäästliku hoone plaanimisel ja ehitamisel tuleb kõik algusest lõpuni pisiasjadeni läbi mõelda, kirjutavad Kristo Kalbe ja Jaanus Hallik Horisondis.

Energeetilises mõttest kvaliteetse ehk energiatõhusa hoone projekteerimisel on oluline mõista, et hoone on terviklik süsteem. Hoone kavandamise erinevad lähtekohad on omavahel seotud ning seetõttu ei ole enamasti võimalik üksikute aspektide järgi projekteerimisotsuseid teha.

Nii näiteks aitab täpselt valitud akende laius või kõrgus leevendada külmasildade (kohad, kust soojus kõige kergemini läbi pääseb) mõju, vähendades lisakarkassi vajadust välisseintes. Samuti annab see võimaluse kasutada ideaalse suurusega klaaspaketti, mis laseb tuppa maksimaalselt palju päikeseenergiat ning ei nõua sooja hoidmiseks tavapärasest paksemaid ja kallimaid klaasikihte.

Teisalt võib täpselt valitud laiusega teise korruse rõduterrass kaitsta alumise korruse aknaid suvise päikese eest, lubades talvel ja kevadel madala päikesekiirguse siiski läbi akende tuba soojendama. See, kas piisav on näiteks poole-, ühe- või kahemeetrise laiusega rõdu või varikatus, selgub asukohaspetsiifilisi kliimaandmeid ning detailset analüüsi kasutades.

Välised rulood, sirmid, ribakardinad jms lahendused on efektiivsemad kui seesmised, kuna need ei lase päikesekiirgusel läbi akna ruumi sisse tungida. Seesmised lahendused on efektiivsed vaid valgustingimuste kontrollimisel. Selliseid üksikasju, mis aitavad kujundada hoones suurepärast sisekliimat ning tagada madalat energiakulu, on palju.

Mille kõigega tuleb veel energiatõhusa maja ehitamisel arvestada? Sellest saab lähemalt lugeda suvises Horisondis ilmunud Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudi energiatõhusa ehituse tuumiklabori spetsialistide Kristo Kalbe ja Jaanus Halliku loost „Energiatõhusa maja ehitamine on tõsine väljakutse“.