USA California osariigis on kasutusel umbes 25 miljonit arvutimonitori, 23 miljonit sülearvutit ja 21 miljonit lauaarvutit. Mainitud arvutid ja arvutimonitorid tarbisid aastas 5,6 TWh elektrienergiat, ehk rohkem kui kaks kolmandikku sellest, mida kasutame meie kogu riigi käigus hoidmiseks.

Suured arvud aitavad näha väikeseid asju. Mõned sel moel avastatud väikestest asjadest osutuvad omakorda nähtutena suurteks. Nii suurteks, et nendega peab tõsiselt tegelema, mõjutades selle kaudu väikeseid riike nagu meie.

Detsembri teisel nädalal otsustas Californias energiaküsimuste eest vastutav valitsusorganisatsioon häältega 5-0 kehtestada reegli, millel on seaduslik mõju vaid nimetatud osariigi piirides. Samas oleks petlik mõtelda, et meid sealse viie ametniku otsus ei mõjuta. Mõjutab küll! Õnneks seekord heas suunas. Nimelt nähakse otsusega ette hoida sealse osariigi jaoks kokku sadu miljoneid dollareid. Tänu neile kulub ka meil vähem raha.

Jutt käib juba mainitud arvutite ja arvutimonitoride energiakulust. Nende tööshoidmiseks kasutatakse ära kolm protsenti kodusest ja seitse protsenti ettevõtete poolt kinni makstud elektrienergiast. Esialgu väheldastena tunduvad arvud võivadki eelarvetes paista petlikult väikestena, aga nagu juba öeldud, siis seda on rohkem kui kaks kolmandikku Maarjamaal kuluvast elektrienergiast. Just suurte arvude kaudu saab selgeks, kuidas muutuvad väikesed kokkuhoiu kohad mõne aastaga sadadeks miljoniteks dollariteks ja eurodeks.

California otsuse järgi peavad osariigis kasutatavad arvutid ja arvutimonitorid langetama energiakulu järgmise paari aasta pärast kolmandiku võrra ja viie aasta pärast juba poole võrra. Konkreetsemalt on selline eesmärk seotud lauaarvutitega, millest 77 protsenti on pidevalt sisse lülitatud, seistes samal ajal kaks kolmandikku mitte midagi tehes. Kuna lauaarvutid kulutavad sülearvutitega võrreldes keskmiselt neli korda rohkem elektrienergiat, siis on nende omanike ja nende kaudu valmistajate konstruktiivsest kiusamisest tulu kõige rohkem.

Lauaarvutite omanikud võivadki esialgu käsitleda uut korda kiusamisena, sest tõhusama energiakasutuse tõttu suureneb arvuti omahind hinnanguliselt 14 USA dollari võrra. Samas hoiab säästlikum arvuti omanikule energiakuludena raha kokku aastas ca 11 dollarit ja lauaarvuti amortisatsiooni perioodi jooksul umbes 55 dollarit. Monitoride hinnatõusuks hinnatakse umbes viis dollarit ja kokkuhoiuks 30 dollarit.

Kuna kaasaskantavad sülearvutid on akude kasina mahutavuse tõttu juba niigi energiasäästlikud, siis nende puhul arvestatakse hinnatõusuna umbes dollarit, hoides nelja aastaga kokku kaks dollarit. USA tarbijaid ühendav esindusorganisatsioon kiitis uued normid heaks tõdemusega, et võrreldes pangakonto ca kaheprotsendise tootlikkusega on taoline kokkuhoiu kaudu sissetulekute suurendamine oluliselt tõhusam investeering.

Nagu inimeste puhul tavaks, leidub ka neid, kes leiavad, et tegemist on isikuvabaduste piiramisega. Kostub hääli, mille järgi peaks iga indiviid olema oma kokkuhoiu otsustes vaba. Pealegi on juba palju neid, kes püüavad elektrienergiat kokku hoida. Ilmselt leidub neidki, kellele ei meeldi, kuidas kujundab võõra riigi organisatsioon maailmas energia- ja tehnoloogiapoliitikat. Noh, mis teha, mõnedele ei meeldi ka jõulud.

California loodab osariigis 2018. aasta jaanuarist ehk aasta pärast kehtima hakkavate nõuete abil kokku hoida 2,3 TWh elektrienergiat, ehk umbes veerandi eestimaisest aastasest elektrienergia kulust. Ilmselt kingivad kauged reeglid luuletust küsimata meilegi kokkuhoitud raha ja loodust.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.