Antarktise jää alt leiti sadakond vulkaani ({{commentsTotal}})

Antarktise jääkilbi alt on avastatud ligi sada vulkaani. Või vähemalt on need koonusjad pinnavormid teadlaste hinnangul üsna tõenäoliselt vulkaanid.

Briti teadlased eesotsas Robert Binghamiga Edinburghi ülikoolist ei oska Londoni geoloogiaseltsi võrgukogumikus Lyell Collection avaldatud artiklis siiski täpselt arvata, mil määral võiksid need vulkaanid aktiivsed olla.

Kui mõni neist peaks piisavalt kõvasti purskele puhkema, siis võib arvata, et Lääne-Antarktise niigi juba äärtest pudenev jääkate võib veelgi kiiremini kahanema hakata. Kuum laava sulataks jää alumised kihid, mispeale ülemised kihid võiksid pääseda kergemini liikuma ja merre vajuma.

Bingham ja kolleegid avastasid jääalused vulkaanid lennukitelt ja jääpinnalt tehtud radarmõõtmiste andmetest, kust lugesid välja umbes nelja kilomeetri paksuse jää all laiuva kivise pinna vorme. Kokku jäi tervikpildile 91 seniteadmata tõenäolist jääalust vulkaani, kõrgusega 100 kuni 3800 meetrit.

Teadlased oletavad, et lähedal asuva Rossi šelfiliustiku all võib peituda veel vulkaane. Kui edasised radarmõõtmised peaksidki nii näitama, siis võib Lääne-Antarktises olla üks maailma suuremaid vulkaanikomplekse, mis on võrreldav Ida-Aafrika riftivööndis asuvaga.

Nüüd tahavad Bingham ja kaaslased vedada kohale uued mõõteseadmed ja uurida, kui aktiivsed need vulkaanid siis õigupoolest on.

Toimetaja: Marju Himma



Paljud doktorandid veedavad suure osa oma õpingutest laboris.

Kriitiline uuring: mis tööd teevad doktorikraadiga inimesed?

Tartu ülikooli majandusteaduskonna teadlaste uuringust tuleb välja, et doktorikraadi kaitsnutel on raskusi soovitud erialase töö leidmisega. Veel enam, ligi 1 protsent kõikidest uuringus osalenud doktoritest on töötud. Kas Eestis on potentsiaali igal aastal kraadi kaitsva umbes 200 doktori rakendamiseks?

eesti 100. sünnipäev
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: