Kirjaoskus korraldab aju ümber ({{commentsTotal}})

Sõnad
Sõnad Autor/allikas: Pixabay

Kui inimene, kes veel täiskasvanueas on kirjaoskamatu, õpib siiski lõpuks lugema ja kirjutama, siis leiavad ta ajus aset suured muudatused, ja mitte ainult neis piirkondades, mis teatakse olevat lugemise ja kirjutamisega otseselt seotud, vaid ka laiemalt.

Saksamaal Leipzigis asuva Max Plancki Inimese Kognitiivsete ja Ajuteaduste Instituudi teadlane Michael Skeide ja ta kolleegid õpetasid kirjaoskust India maapiirkonnas elavatele kirjaoskamatutele täiskasvanutele.

30 katseisikust, kelle keskmine vanus oli umbes 31 aastat, õpetasid nad 21-le poole aastaga selgeks devanaagari kirja, mida kasutatakse hindi keeles ja teisteski India keeltes. Ülejäänud üheksale ehk kontrollrühmale aga ei õpetatud midagi.

Enne ja pärast tehtud ajupildilt paistis, et kirjaõppijate ajukoores, aju kõige pindmisemas ja evolutsioonis edenenumas osas oli närvirakkude aktiivsus kasvanud.

Muutusi oli näha, aga ka sügavamal aju sisemuses. Eriti näiteks mõnes taalamuse osas ja ajutüves. Neis piirkondades koordineeritakse muu hulgas meie meeltetaju infot ja liigutuste suunamist. See tundub tagantjärgi ka päris loogiline, sest lugedes tuleb teha silmadega üsna täppistööd, et lasta pilgul mööda kirjaridu käia.

Nii taalamusel kui ka ajutüvel tugevnesid lugema ja kirjutama õppides ühendused aju nägemiskeskusega. Et mõlemad need piirkonnad on seotud ka tähelepanuga, siis võib arvata, et võib-olla arendab kirjaoskus ka tähelepanuvõimet.

Skeide ja kaasautorid kirjutavad uuringust ajakirjas Science Advances. Nende uuring oli küll täiskasvanute kohta, aga võib arvata, et ka lugema õppival lapsel toimub ajus samalaadseid muutusi.

Toimetaja: Allan Rajavee



Paljud doktorandid veedavad suure osa oma õpingutest laboris.

Kriitiline uuring: mis tööd teevad doktorikraadiga inimesed?

Tartu ülikooli majandusteaduskonna teadlaste uuringust tuleb välja, et doktorikraadi kaitsnutel on raskusi soovitud erialase töö leidmisega. Veel enam, ligi 1 protsent kõikidest uuringus osalenud doktoritest on töötud. Kas Eestis on potentsiaali igal aastal kraadi kaitsva umbes 200 doktori rakendamiseks?

eesti 100. sünnipäev
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: