Salakaval läkaköha vajab suuremat tähelepanu

Sajast inimesest kuus puutus möödunud aastal kokku läkaköha tekitava bakteriga Bordetella pertussis. See on päris suur arv, teatas Tartu Ülikooli mikrobioloogia instituudi doktorant ja lastearst Piia Jõgi.
Jõgi mõõtis 2012. aastal Tartu Ülikooli Kliinikumi lastekliinikus alla 18aastaste patsientide vereseerumis läkaköha toksiini vastaste IgG antikehade taset ja hindas 9-14aastaste noorte haigestumist sellesse nn saja päeva köhasse.
Hinnanguliselt oli nooremas koolieas ja teismeliste hulgas uuringule eelnenud aastal läkaköha tekitajaga kokku puutunud 6,3 protsenti uuritavatest. Registreeritud haigestumus läkaköhasse oli samal ajal selles vanuserühmas kõigest 0,1 protsenti. See tähendab, et läkaköha tekitava bakteriga puutus kokku 60 korda rohkem noori, kui ametlikesse paberitesse kirja läks.
Kindlasti ei näita see seda, et 6,3 protsenti 9-14aastastest lastest oleks põdenud klassikalise kuluga rasket läkaköha. Tõenäoliselt liigub meil kergekujulist, kuni paar nädalat kestvat ja kerge köhaga kulgevat, või hoopiski haigustunnusteta läkaköha. Viimasel juhul ei pruugi inimene üldse köhidagi, aga läkaköha tekitaja on tema ninaneelus olemas ja seetõttu on ta ka teistele nakkusohtlik. Kerge ja lühikest aega kestva köhaga haiged üldjuhul arsti poole ei pöördugi, selgitas Jõgi uuringu tulemusi.
Eelkõige on see info vajalik perearstidele: kuna tänapäeval esineb tänu vaktsineerimisele rasket läkaköha suhteliselt harva, peaks selle haiguse peale mõtlema ka siis, kui inimene pöördub arsti poole vaid ühenädalase köhaga.
Seejuures tuletab Jõgi meelde, et varases läkaköha staadiumis ja patsientidel, kellel on viimasest läkaköha vastasest vaktsineerimisest möödas vähem kui üks aasta, tuleks haiguse diagnoosimiseks kasutada PCR ja/või külvimeetodit. Mõlemal juhul võetakse analüüs vatipulgaga patsiendi ninaneelust.
Tavapäraselt on Eestis läkaköha diagnoosimiseks kasutusel olnud erinevad seroloogilised testid, mis mõõdavad vereseerumis läkaköha vastaste antikehade taset. 2012. aasta alguses hakkas enamus Eesti laboreid kasutama täpsemaid teste, mis sobivad läkaköha diagnoosimiseks, kui haiguse algusest on möödas vähemalt kaks nädalat.
Toimetaja: Katre Tatrik


























