Inimese aju töötab tõhusamalt kui šimpansil
Šimpansi ja inimese aju on ehituselt väga sarnased. Miks me siiski nii erinevad oleme?
Põhjus peitub geenivõrgustikes, näitasid Los Angelese California ülikooli neuroteadlased.
Inimese evolutsioonis rõhutatakse aju suuremaks muutumise tähtsust. Ainult aju suuruse kasvust jääb väheks, vaja on ka efektiivsemaid närvirakkude vahelisi ühendusi.
Daniel Geschwind uuris geenide avaldumist inimese ja šimpansi ajukoes. Võrdluseks kasutas uurija reesusmakaakide koeproove, sest need ahvid on evolutsiooniliselt inimahvidest vanemad.
Geschwind keskendus kolmele ajuosale: otsmikusagara ajukoorele, hippokampusele ja juttkehale. Ta otsis erinevusi nende piirkondade geenide töös.
Inimese otsmikusagaras toimuv pakkus tõelise üllatuse. Sealsed geenid on omavahel palju tihedamalt seotud kui inimahvidel.
Geschwindi sõnul moodustavad inimese ajus töötavad geenid keerukaid rühmi, kus üks geen võib mõjutada hulga teiste avaldumist. Inimese otsmikusagar on plastiline ja võimeline töötlema erinevat infot ning muutuva keskkonnaga kohanema.
Üks inimesel erilisel moel töötavatest geenidest, mis mõjutab paljude teiste tööd kannab nime CLOCK. See aitab reguleerida ööpäevast rütmi.
Kuid geeni töö on häiritud depressiooni ja bipolaarse häire all kannatavatel inimestel.
Samuti moodustuvad inimesel huvitavad võrgustikud geenide FOXP1 ja FOXP2 ümber. Neid on seostatud kõnevõime ja keele õppimisega.
Geschwindi sõnul on see igati loogiline, kuna inimene oskab rääkida kuid inimahvid mitte.
Uurimus ilmus ajakirjas Neuron.
Toimetaja: Piret Pappel