Langevarjur proovib hüppel helikiirust ületada
Austria ekstreemsportlane plaanib langevarjuhüpet ligi 37 kilomeetri kõrgusele stratosfääri tõusnud õhupalli pardalt.
Õnnestumise korral on 41-aastane austerlane Felix Baumgartner esimene inimene, kes on lennuki pardal viibimata ületanud helikiiruse. Samuti läheks tema nimele veel kolm enam kui 50 aastat püsinud rekordit - see oleks kõige kõrgemalt sooritatud langevarjuhüpe ja pikim vabalangemine (umbes viis ja pool minutit) ning inimene tõuseks esmakordselt õhupalliga nii kõrgele, kirjutas Space.com.
Baumgartneri õhupall peaks startima New Mexico osariigis asuvast Roswelli linnast selle aasta augustis.
Baumgartneri sõnul ei hüppa ta ainult lõbu või kuulsuse pärast, vaid sellest on kasu ka teadlastel, kes uurivad hüppe mõju inimese kehale ja tervisele ning inimeste ellujäämisvõimet kosmoses. Austerlane loodab, et tema hüppest võib olla kasu ka näiteks kosmoseriietuse arendamisel.
Projekti on kaasatud ka kosmoseinsenerid, kes vastutavad hüppe tehnilise poole kavandamise eest. "Me nihutame lennunduse piire, sest kunagi varem ei ole keegi lennuki pardal viibimata ülehelikiirust saavutanud," märkis projekti meditsiinidirektor Jonathan Clark.
Hüppe sooritamiseks tõuseb Baumgartner Mount Everesti tipust enam kui neli korda kõrgemale, viibides selleks spetsiaalselt valmistatud püsiva õhurõhuga kapslis, mille lennutab taevasse 182-meetrise läbimõõduga plastikust õhupall, mis on täidetud heeliumiga. Umbes 35 sekundit peale väljahüpet ületab austerlane helikiiruse ning jätkab vabalangemist kuni ta on jõudnud maapinnast umbes pooleteist kilomeetri kõrgusele, kus ta avab langevarju.
Hüppega seotud riskid on mitmekordsed. Sellistel kõrgustel sõltub langevarjur konstantse rõhuga õhukindlast riietusest, mis kaitseb teda hõrenenud õhu, jäiste külmakraadide ja madala rõhu eest. Samuti peab ta hüppe ajal suutma vältida kontrollimatut tiirlemist, mis võib lõppeda teadvusekaotusega.
Siiani on Baumgartneri meeskond testinud hüppel kasutatavat varustust ja toiminguid vaakumkambris ning peatselt on kavas esimesed mehitatud proovilennud.
Varem on Baumgartner 2003. aastal esimese inimesena ületanud vabalanguses olles La Manche'i väina ning sooritanud mitmeid rekordilisi langevarjuhüppeid maailma kõrgeimatelt hoonetelt.
Kehtiv õhupallilt sooritatud langevarjuhüppe kõrgusrekord (31 333 meetrit) pärineb 1960. aastast ja kuulub ameeriklasele Joe Kittingerile.
Toimetaja: Jaak-Kristian Sutt