Novaatori vaataja soovib siiski teada, kas sellises kujuteldavas olukorras, kus inimene on kukkuvas liftis, oleks võimalik enne maha räntsatamist üles hüppamisega oma elu päästa. Küsimusele vastab Tartu ülikooli füüsika instituudi vanemteadur ja teoreetilise füüsika labori juht Piret Kuusk.

Vanemteaduri sõnul on kõige lihtsam seda olukorda jälgida maapealse, kõrvaltvaataja seisukohast ning siis on ka selge, et antud näites on lift juba ülearune, kuna nii lift kui tema sees olijad langevad ühtviisi, toimub vabalangemine.

“Sellises olukorras on oluline, kui kõrgelt see langemine toimub, sest mida kõrgemalt see toimub, seda suurem on langeja potentsiaalne energia,” rääkis Kuusk.

Vabal langemisel muutub potentsiaalne energia kineetiliseks energiaks ja lõpuks plastilise deformatsiooni energiaks, mis tähendab seda, et kukkujal läheb väga halvasti. Lihtsalt öeldes kulub energia näiteks inimeste kontide, elundite ja kudede kuju muutmiseks. Enamasti ei pea aga need sellele vastu ning tulemuseks on tõsised vigastused.

Sellisest plastilisest deformatsioonist hüppe abil pääsemine saaks toimuda vaid juhul, kui muuta kogu kineetiline energia suund vastupidiseks.

“Aga teades inimese kehva hüppevõimet – me teame, et kõrgushüppajad üle kahe meetri ei jaksa hüpata, enamik mitte sedagi –, siis tõenäosus, et keegi suudaks hüpata nii kõrgele, et ta pääseks, on kaduvväike,” sõnas teadur.

Seega oletuslikult oleks küll võimalik hüppega pääseda, aga tegelikkuses inimvõimed sellist kiirendust ei võimalda.

“Inimese hüppevõime on kahjuks liiga nõrk, et pääseda. Nii et püüdke mitte sattuda niisugusesse lifti, mis hakkab vabalt langema,” andis Piret Kuusk hüva nõu.