Uute tähtede sündi valmistavad ette magnetväljad ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Uute tähtede sündi valmistavad ette magnetväljad
Uute tähtede sündi valmistavad ette magnetväljad Autor/allikas: Thomas A. Davis
Galaktikate magnetväljad mängivad tihedate molekulaarpilvede moodustumisel olulist rolli, valmistades ette tähtede sündi, näitas värske uuring.

Galaktikate magnetväljad mängivad tihedate molekulaarpilvede moodustumisel olulist rolli, valmistades ette tähtede sündi, näitas värske uuring.

Saksamaa Max Plancki instituudi astronoomid mõõtsid esmakordselt magnetväljade joondumist kauge galaktika hiiglaslikes gaasist ja tolmust koosnevates pilvedes. Mõõtmistulemused näitasid, et neil magnetväljadel on võtmeroll aine suunamisel tihedamatesse pilvedesse. Seega valmistavad nad ette uute tähtede sündi.

Tähed ja neid ümbritsevad planeedid sünnivad  tähtedevahelisest gaasist ja tolmust koosnevate hiiglaslike pilvede kokkukukkumisel. Selle tulemuseks on värviküllased udukogud, mida valgustavad neis äsja tekkinud heledad tähed.

Need nn molekulaarpilved koosnevad peamiselt molekulaarsest vesinikust, mida leidub kosmoses harva, sest kosmoses ei ole enamasti sobivaid tingimusi vesinikuaatomite vahel sidemete tekkimiseks ja molekulide moodustumiseks. Kui vaadata Linnutee sarnaste spiraalgalaktikate molekulaarpilvede jaotust, siis selgub, et need joonduvad piki galaktika spiraalharusid.

Kuidas need pilved aga tekivad ehk mis põhjustab aine kogunemist ümbritsevast tähtedevahelisest gaasist sada või isegi tuhat korda tihedamates piirkondades? Üks võimalikest mehhanismidest on seotud magnetväljadega.

Magnetvälju saab kasutada korra loomiseks, näiteks saab magneti abil laualt rauapuru kokku koguda. Osa teadlasi on seisukohal, et midagi sarnast toimub ka molekulaarpilvedega - galaktikate magnetväljad juhivad ja suunavad tähtedevahelises ruumis leiduva aine  tihedamateks pilvedeks kondenseerumist, aidates kaasa pilvede edasisele kokkukukkumisele. Mõnede astronoomide arvates ongi see tähtede tekkimise võtmemehhanism.

Samas on levinud ka seisukoht, mille järgi on pilves sisalduva aine gravitatsiooniline külgetõmme ja gaasi keeriseline liikumine sedavõrd tugevad, et muudavad olematuks igasuguse välise magnetvälja mõju.

Ainult Linnutee põhjal on raske otsustada, kumb seisukohtadest on õige. Sobivate mõõtmiste tegemiseks peaks meie kodugalaktika ketas olema vaadeldav ülaltvaates, tegelikkuses paikneb meie päikesesüsteem aga Linnutee kettas.

Seetõttu uurisid  Max Plancki instituudi astronoomid Hua-bai Li ja Thomas Henning Kolmnurga galaktikat, mida tuntakse ka M33 nime all. See galaktika asub Maast kolme miljoni valgusaasta kaugusel ning on meie jaoks sobivalt orienteeritud.

Ajakirjas Nature avaldatud uuringu autorid kasutasid M33 galaktika spiraalharude hiiglaslikke molekulaarpilvede vaatlemiseks Hawaii saare Mauna Kea observatooriumi raadioteleskoope.

Neist pilvedest tulevat kiirgust analüüsides tegid nad kindlaks, kuidas on orienteeritud pilvede magnetväljad. Nad avastasid, et galaktika kuue kõige suurema massiga hiiglasliku molekulaarpilvega seostatavad magnetväljad olid korrapärased ning joondatud galaktika spiraalharude järgi.

Kui nende pilvede gaasikeeristel oleks suurem roll kui galaktika magnetvälja korrastaval mõjul, oleks pilvega seotud magnetväli juhuslik ja korrapäratu. Seega näitas uuring, et magnetväljad mängivad tihedate molekulaarpilvede moodustumisel olulist rolli ning valmistavad ette tähtede ja planeedisüsteemide sündi.

 

Toimetaja: Jaak-Kristian Sutt

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: