Suitsetajaid ohustab hulgiskleroos

Suitsetamine võib suurendada sclerosis multiplexi haigestumist.
Suitsetamine suurendab keskmiselt 1,5 korda võimalust haigestuda sclerosis multiplexi, näitas sel aastal rahvusvahelises teadusajakirjas PLoS ONE avaldatud analüüs. Selle kohaselt kinnitavad erinevad uuringud suitsetamise ja hulgiskleroosi seoseid, eelkõige suurendab suitsetamine haigestumise riski geneetilise eelsoodumusega inimestel.
Erinevad uuringud on tõestanud, et sclerosis multiplexi haigestumise risk on suurem geneetiliste ja keskkonnategurite koostoimes, kinnitas Tartu Ülikooli närvikliiniku dotsent Sulev Haldre Suitsetamine on üks keskkonnategur, mida tegelikult saab vältida. Teadlikumalt tervislike eluviise järgides saab maandada nii sclerosis multiplexi kui ka teiste haiguste riske.
Lisaks on teadlased uurinud suitsetamise ja koesobivusantigeenide (HLA) seoseid hulgiskleroosi haigestumisega. Varasemast oli teada, et geen HLA DRB1*15 suurendab haiguse tekke riski ning geen HLA A*02 on vastupidiselt kaitsva toimega.
Suitsetamist ning HLA geene uuriti suitsetajatel ja mittesuitsetajatel, sclerosis multiplexihaigestunud inimestel ja tervetel. Tulemustest järeldasid autorid, et suitsetajatel mõlema geneetilise riskiteguriga oli 13,5 korda suurem tõenäosus sclerosis multiplexi tekkeks kui mittesuitsetajatel ilma kummagi geneetilise riskitegurita.
Toetudes erinevate uuringute tulemustele järeldas ajakirjas avaldatud analüüs, et suitsetamisest põhjustatud immuunreaktsioon kopsudes võib järgnevalt viia sclerosis multiplexi tekkeni geneetiliselt vastuvõtlikel inimestel.
Sclerosis multiplex on kesknärvisüsteemi ehk pea- ja seljaaju haigus, mis kõige sagedamini esineb noortel inimestel vanuses 20 40 eluaastat. Haigus on eluaegne, see kulgeb vahelduvate ägenemiste ja paranemistega või krooniliselt ning progresseeruvalt. Sümptomid ja haiguse kulg on suurel määral individuaalne. Eestis põeb sclerosis multiplexi ligi 1500 inimest
Toimetaja: Novaator


























