Viimase kuue aasta jooksul on Eestis muinsuskaitseametile antud üle pea 60 aarde- või peitleidu, millest pooled pärinevad viikingiajast ning teine pool 16. või 17. sajandist. Põhjamaades ainulaadne provintsiaalrooma münte sisaldav Varudi-Vanaküla leid võis maapõue jääda aga juba 3. sajandil, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Tallinna ülikooli numismaatikakogu fondihoidja ja näituse kuraator Mauri Kiudsoo ütles, et ligemale kaks kolmandikku sellesse kogusse kuuluvatest müntidest on löödud tänapäeva Türgi territooriumil Tarsases. "Neid me siis nimetame provintsiaalideks ehk provintsiaalrooma müntideks, mille nominaalset väärtust tänapäeval väga keegi ei teagi. Ja ei kusagilt mujalt Põhjamaadest ega Baltimaadest ei ole veel tulnud päevavalgele sellise koostisega leidu," ütles Kiudsoo.

Varudi-Vanaküla leiu abil saavad arheoloogid kuraatori Mauri Kiudsoo sõnul kindlalt väita, et Rooma pronksmünte kasutati muinasaegses Eestis uute, kohalike ehete valmistamiseks, mitte maksmiseks. Mündid võisid Eestisse jõuda mööda Dnepri veeteed.

"See Varudi-Vanaküla leid annab meile aimu sellest, et Dnepri veetee, mis siis ühendas Põhjalat Musta merega, eksisteeris juba vähemalt kolmanda sajandi keskpaigas. Nii et arvatavasti need mündid ongi meile tulnud mööda Dnepri veeteed. Nii et see leid annab meile täiesti uut teadmist tollaste kontaktide osas," sõnas Kiudsoo.

Kas ja kus võiks Rooma münte Eestis veel leiduda, arheoloogid praegu ei tea.

"Arheoloogia arhiiv ju talletub teadupärast maapõues ja selle sisu ega koostise kohta pole meil tegelikult õrna aimugi," lisas kuraator veel.