Üllatus antud loos ootas alles ees, kui mõni aeg pärast kohtu otsust see tühistati. Põhjuseks oli vandemeeste nõupidamise ruumist leitud sõnaraamat. Sõnaraamat on autoriteet ja antud juhtumi loogikas kujutas see midagi täiendava autoriteedi laadset. Peaaegu nagu virtuaalset tegelast, kes ei tohi vandemeeste nõupidamisel viibida. Vandemehed valitakse mõlema kohtuvaidluse osapoole nõusolekul. Nad ei tohi suhelda välismaailmaga ja peavad lähtuma oma seisukohast, mis tekib neile esitatud tõendite põhjal.

Raamat, milles on kirjeldatud erinevate sõnade tähendus, kujutab õigusemõistmisel üllatavat probleemi. Sõnaraamatuid on erinevaid, neis võib olla samade sõnade kohta erinevaid tõlgendusi ja kuna kohtuni jõudnud vaidluse osapooltel on konfliktsed huvid, võib sõna tähenduste valikust sõltuda, kelle kasuks või kahjuks liisk langeb. Kaasaegne maailm on keerulisem ja järelikult on selle sõnadega kirjeldamine täis potentsiaalseid nüansimiine, mida kasutavad vaidlusosalised nii kaitseks kui ka rünnakuks.

Tehnoloogiamaailma pommina susisevaks näiteks võib pidada sõnaühendit ''tooteartikkel'', inglise keeles ''article of manufacture''. Selle õige tõlgendus on kohtumajas väärt sadu miljoneid dollareid.

Lugu ise on tuttav, kui 2011. aastal kaebas Apple konkureeriva telefonivalmistaja Samsungi kohtusse, süüdistades seda intellektuaalse omandi varguses. Täpsemalt käis vaidlus ümber korealaste nutitelefoni sarnasuse varem turul olnud Apple omaga. Kohtus osutati kummagi telefoni kumeratele nurkadele, ekraanil nähtavatele sarnastele ikoonidele ja tarbijaliidese ühenäolisusele. Apple väitel rajanes nende telefoni müügiedu uuenduslikul disainil, mida konkurent oli tahtlikult ja reegleid rikkudes kopeerinud.

Aastal 2012 otsustas vandemeesteks sattunud üheksaliikmeline rühm harilikke ameeriklasi, et Samsung on süüdi ja peab tasuma Apple'ile kahjude hüvitisena 1,049 miljardit USD. Juhtum äratas tähelepanu mitte ainult suure trahvi pärast, vaid ka vandemeeste käitumise tõttu. Neil kulus keerulises loos otsuseni jõudmiseks üllatavalt vähe aega.

Nad ignoreerisid kohtuniku poolt antud 109-leheküljelist juhendmaterjali väites, et nad lähtusid omast tarkusest. Lõpuks sisaldas nende koostatud otsus mitmeid vigu. Pealegi andis üks vandemeestest mõista, et tema lähtus kättemaksust, mis oli suunatud mitte-USA firma vastu. Üldiselt oli ette teada, et ükskõik kumma osapoole kahjuks otsus langeb, kaevatakse see edasi.

Sama aasta sügisel, kui Apple nõudis kohtult Samsungi toodete müügi keeldu, otsustas kohtunik, et eelmine otsus oli osaliselt vale ja karistus valesti arvestatud, langetas hüvitise 400 miljonile ja lubas Samsungil tooteid edasi müüa. Sellega protsess ei lõppenud ja kuna Apple pressis peale, siis iga detaili täiendav uurimine tühistas osa varasemaid süüdistavaid asjaolusid.

Samsungi karistus vähenes aastaga 290 miljonile. Lõpuks, kui Apple nõudis kahjudena kahte miljardit, otsustas kohtunik 2014. aastal, et Samsung peab maksma 119 miljonit, ning kuna selgus, et ka Apple oli rikkunud Samsungi patenti, kohustati firmat vastu hüvitama kuus miljonit USD. Edasikaebamiseks sobivate kohtute hierarhia hakkas ammenduma. Viimasel hetkel pöördus õnn Apple'i poole 2015. aastal, kui ringkonna kohus määras hüvitiseks 548 miljonit USD.

Noh, teadagi mis edasi juhtus. Õigemini see polnud sugugi teada, sest viimati jõudis patendivaidlus USA ülemkohtusse 120 aastat tagasi. Samsung maksis kahjunõude kinni ja pöördus nende arvates ebaõige otsuse läbivaatamiseks ülemkohtusse. Kohtunikud jõudsid 8:0 ühehäälsele otsusele, et sõna ''tooteartikkel'' võib kajastada vaid osa tootest ja seetõttu ei ole õigustatud nõuda kahjutasu tervikliku toote müügi kasumi põhjal.

Seega otsustas ühe sõna tõlgendus, et Samsung saab makstud kahjunõudest tagasi küsida 399 miljonit USD. Sõnadel on kaalu ja sõnaraamatute kaal hakkab kasvama.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.