Video: Soome tudeng uuris Tartus röövikute maitse-eelistusi
Turu ülikooli magistrant Miika Laihonen tegi sel suvel katseid Tartu ülikooli entomoloogia töörühma laboris. Eredalt valgustatud kappides kasvab siin roog-aruhein ja punane aruhein, millele Laihonen vareskaera-aasasilmikute röövikuid ja valmikuid külge poetab. Eesmärk on uurida, kas liblikad ja röövikud eelistavad endofüütidega või endofüütideta taimi.
Endofüüdid on taimekudedes rakkude vahel elavad seened, mis on reeglina taimele kasulikud, näiteks kaitsevad endofüüdid peremeestaime kahjurite eest, suurendavad vastupanuvõimet haigustele või rasketele keskkonnatingimustele.
Eestisse katseid tegema kutsus noormehe TÜ entomoloogia õppetooli juhataja Toomas Tammaru, kellega kohtuti ühel erialakonverentsil. Tammaru laboris on vareskaera-aasasilmikuid uuritud ka varem, seetõttu otsustati just selle liigi kasuks.
Laihonen tegi vareskaera-aasasilmikutega kolme sorti katseid. Esimeses testiti emasliblikate munemisvalikuid, pannes liblika elama kasti, milles kasvavad nii endofüütidega kui ilma nendeta taimed, ja vaadati, millistele taimedele ja kui palju liblikas muneb. Teine katse uuris röövikute maitse-eelistusi – endofüütidega taimed või ilma – ning kolmandas katses pandi röövikud võrkkotiga taimede külge elama ning kahe nädala pärast mõõdeti nende kehamass spetsiaalse kaaluga, mis on nii täpne, et isegi tänaval mööda sõitev auto paneb komakohale järgneva näidu pisut kõikuma.
Katsete tulemused näitasid, et liblikad kalduvad eelistama ilma endofüütideta taimi. Laihonen oletab, et võibolla väldivad liblikad endofüütidega taimi sealt lenduvate ühendite tõttu, mis võivad putukatele kahjulikud olla. Ka röövikud sõid parema meelega neid taimi, kus endofüüte ei leidunud, ning röövikud, kes toitusid endofüütideta taimedest, kasvasid pisut suuremaks kui endofüütidega taimi söönud liigikaaslased.
"Isendid, kes kasvavad suuremaks, annavad tõenäoliselt ka rohkem järglasi ning on seetõttu eelisseisus," selgitas Laihonen.
Tulevikuperspektiivina saab ehk kunagi endofüütidega taimi kasutades herbivoore oma põllult eemale tõrjuda või hoopis ligi meelitada. Nii võiks tulevikus näiteks parkidesse, golfiväljakutele või iluaedadesse istutada just endofüütidega taimi, mis kahjureid eemal hoiavad.
"Veel üks rakendusvaldkond võib olla ka looduskaitseline," ütles Miika Laihonen. "Vareskaera-aasasilmik on kaitsealune liik ja kuna endofüüdid tema tegevust mõjutavad, siis tuleks sellega arvestada ka uute elupaikade loomisel."
Vareskaera-aasasilmik. Foto: Kristiina Taits
