Perseuse tähtkujust lähtuvat meteoorivoolu põhjustavad Päikesesüsteemi siseossa iga 133 aasta tagant sattuvast komeedist Swift-Tuttle poolt maha jäetavad tolmukübemed ja räbu, mis Maa atmosfääri sattudes hõõguma löövad ja aurustuvad. Enamasti läbib Maa komeedi poolt maha jäetud jälgi vaid riivamisi. Aeg-ajalt põhjustab Jupiter aga oma raskusväljaga osakeste orbiitides häiritust, mille tulemusena ristub planeedi tee rohkemate kübemetega.

Selge valgusreostusest ja pilvedest puutumata taeva korral võib kosmoseagentuuri hinnangul näha ööl vastu reedet tunnis kuni 200 meteoori. Viimati oli NASA sedavõrd optimistlik 2009. aastal. Valgusest saastunud linnataevas võiks seeläbi käesoleval aastal näha tunnis kuni 40 meteoori. Tähesaju vaatlemiseks tuleks varuda enam kui poolt tundi – silmadel võtab pimedusega kohanemiseks umbes 30 minutit.

Eestis on ilmateenistuse prognoosi kohaselt oodata neljapäeva ööks vähese ja vahelduva pilvisusega peamiselt sajuta ilma. Sama võib öelda reede kohta, mil sadu on endiselt suhteliselt intensiivne. Kasvav kuu loojub sellel aastal enne kella ühte öösel. Meteoorivool ise kuivab sel aastal kokku 24. augustiks.

Kui taevas siiski häirivalt pilvedega kattub ja õue minekuks aega napib, võib meteoore robotteleskoopteenuse Slooh ülekande vahendusel jälgida ERR Novaatoris reedel kella 3.00st kuni 8.00ni. Ülekande vältel tehakse otselülitusi Kanaari saartele, Kanadasse, Suurbritanniasse ja Jaapanisse.

Kuigi meteoorivool lähtub Perseuse tähtkujust, võib hõõguvate tolmu- ja kivikübemekeste jäetavaid valgusjälgi näha üle kogu taeva. Kõige rohkem lendtähti näeb pärast südaööd, mil põhjakaarest tõusev Perseus kerkib kõrgemale kirdetaevasse. Kuna aga tähtkuju ise on suhtelisem tuhm, võib radiandi leidmiseks lähtuda Perseusest kirdes asuvast eredamast Kassiopeia tähtkujust. Perseiidide liikumiskiirus ulatub Maa atmosfääri sisenedes keskmiselt 59 kilomeetrini sekundis.

Saju radiandi leidmiseks tasub otsida Perseuse tähtkuju. JPL/NASA