Eesti keele teise keelena riigieksami sooritanute tulemus vähendab nende võimalust ülikooli pääseda ({{commentsTotal}})

Pildil Eesti keele eksamil esitatavad vestlusteemad politseiametnikele.
Pildil Eesti keele eksamil esitatavad vestlusteemad politseiametnikele. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Sel nädalal avaldas SA Innove esmased riigieksamite tulemused, millest ühtlasi selgub, et eesti keele teise keele riigieksami sooritas kokku 2146 õpilast, kuid B2 keeletasemele vastava tulemuseni ehk vähemalt 60 punktile sooritas eksami 55,3 protsenti eksaminandidest.

Alla B2 keeletaseme on aga keeruline hakkama saada ülikooli ning hiljem eestikeelses õppes õppida. Sellele juhtis tähelepanu ka Tartu ülikooli Narva kolledži direktor Kristina Kallas oma Facebooki postituses.

Tartu ülikooli vastuvõtu peaspetsialist Kaja Karo selgitas, et eesti keele teise keelena riigieksami tulemus on üks vastutingimustest. Kui selle tulemus on madal, siis on vähendab see teistega konkureerides tudengikandidaadi võimalust ülikooli sisse saada.

„Kui nende tulemus ei ole piisavalt kõrge, et püsi nad nii tugevas konkurentsis ülikooli sisseastumisel. See, kuidas nad saavad ülikoolis hakkama, sõltub neist,“ ütles Karo.

Samas ei tähenda B2-taseme keeleoskuse puudumine, et üliõpilaskandidaat ei saaks ülikooli kandideerida. Selle riigieksami kesist tulemust saab siiski korvata näiteks hästi sooritatud sisseastumiseksam või teiste riigieksamite tulemused.

Karo sõnul pakub ülikool omalt poolt sissesaanutele eesti keele õppes täiendavat tuge.

Neid, kelle eesti keele teise keelena riigieksam jääb alla 80 punkti, kutsub ülikool augustis täiendavale eesti keele tasemeeksamile ning pakub hiljem vastavalt vajadusele eesti keele kursusi.

Eesti keele teise keelena riigieksami keskmine sooritustulemus oli tänavu 60,4 punkti, mis on veidi kõrgem kui eelmisel aastal, kus keskmine tulemus oli 58. Eesti keele C1-taseme eksami sooritanud õpilased on riigieksamist vabastatud. Tänavu oli neid õpilasi 68.

Õpilased peavad gümnaasiumi lõpetamiseks sooritama kolm kohustuslikku riigieksamit: eesti keeles või eesti keeles teise keelena, matemaatikas ja võõrkeeles.

Eesti keele eksamit tegi sel aastal 6884 eksaminandi ja eksami keskmine tulemus oli 62,6 punkti. Viie aasta jooksul on tulemus  olnud stabiilne ja eelmiste aastatega sarnane. 

Matemaatika eksamiks said õpilased valida kas kitsa või laia matemaatika eksami. Kitsa eksami valis 3440 ja laia eksami 4604 noort. Kitsa matemaatika eksami keskmine tulemus sel aastal on 39,9 ja laia eksami keskmine tulemus 56,3 punkti. Matemaatika riigieksami tulemus on eelmiste aastatega võrreldes tõusnud.

Sel kevadel toimusid riigieksamid 20. korda ja kolmandat aastat uue korra alusel, mille järgi peavad õpilased gümnaasiumi lõpetamiseks sooritama eesti keele või eesti keele teise keelena, võõrkeele ja matemaatika riigieksamid. Eksameid sooritas  kokku 9642 eksaminandi.

Toimetaja: Marju Himma



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: