Maa lähedal plahvatanud supernoovad pommitavad planeeti tänaseni

Satelliitidelt tehtud vaatlused kinnitavad, et kosmilises mõttes Päikesesüsteemi lähedal plahvatas vaid paari miljoni aasta eest supernoovana vähemalt kaks hiidtähte, mõjutades sellega potentsiaalselt nii planeeti kui ka sellel toona elanud inimeste eellasi.
''Supernoovaplahvatustele viitavate radioaktiivsete rauaosakeste arv on väike, see on tõsi, kuid need poleks saanud tulla kusagilt mujalt. Tegelikult oli nende registreerimine isegi meie jaoks paras üllatus. (ACE)-satelliiti kõigi nende aastate eest üles saates ei osanud me selle võimaluse peale isegi mõelda,'' meenutas ajakirjas Science ilmunud uurimuse kaasautor Martin Israel, St. Louises asuva Washingtoni ülikooli astronoom.
Kokku leidis ta kolleegidega raud-60st jälgi 15s ülienergeetilises kosmilises kiires, valguse lähedase kiiruseni kiirendatud laetud osakeste voos. Nüüdisaegsete supernoovasid kirjeldavate mudelite kohaselt tekib radioaktiivseid raua aatomeid Päikesest vähemalt kümme korda raskemate tähtede plahvatamisel.
''Isotoobi poolestusaeg on 2,6 miljonit aastat, mistõttu pidid aatomid tekkima kosmilises mõttes veel suhteliselt hiljuti. Kui veel arvesse võtta, kuidas kosmilised kiired tüüpiliselt tähtede vahelises ruumis levivad, siis asusid plahvatanud tähed Maast toona umbes 2000 valgusaasta kaugusel,'' märkis astronoom. Teisisõnu piisavalt lähedal, et plahvatust oleks võinud näha Maal ka päise päeva ajal taevasse vaadates.
Israel märkis, et lähiminevikus pidi toimuma vähemalt kaks plahvatust. Kui veel alles hiljuti arvati, et supernoovade sisemuses sepistavatele raskemad elemendid, sh raud-60, paiskab laiali supernoova ise, siis 1999. aastal järeldas Israel kolleegidega nikkel-59 koobalt-59ks lagunemise põhjal, et tarvis on ka teist plahvatust.
''Seekord võisime nende suhte põhjal öelda, et esimese supernoova poolt sepistatud elemendid saatis Maa suunas teele selle lähistel 100 000 kuni paar miljonit aastat hiljem plahvatanud täht,'' märkis astronoom. Nõnda annab see vihjeid registreeritud kosmiliste kiirte võimaliku allika kohta.
''Niivõrd lähedalt leiab üksteisest hiidtähti OB-täheparvedes, mis moodustuvad udukogudes. See kinnitab meie eelnevaid oletusi, et suur osa kosmilisi kiiri lähtub just sealt. Kuid täpse allika leidmine on juba raskem, kahe tuhande valgusaasta raadiuses leidub neid umbes 20,'' nentis Israel.
Viimase kuu jooksul on koos Israeli ja tema kolleegide tööga avaldamist leidnud neli üksteisest sõltumatut uurimust, mis viitavad, et supernoovasid võis näha Maa lähistel plahvatamas veel suhteliselt hiljuti. Israel peab seda kokkusattumuseks. ''Teaduses juhtub lihtsalt aeg-ajalt selliseid asju. Mingit kokkulepet meil ses suhtes polnud. Kuigi Science'i toimetaja otsustas meie töö avaldamist pärast teiste tööde ilmumist kiirendada,'' muheles astronoom.