Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Aabits: mida võiks teada immuunsusest?

Normaalselt toimiv immuunsüsteem kaitseb inimest kahjulike bakterite eest.
Normaalselt toimiv immuunsüsteem kaitseb inimest kahjulike bakterite eest. Autor/allikas: Wikimedia Commons

Reedel tähistatakse ülemaailmselt immunoloogia päeva, mille eesmärk on suurendada ühiskonnas immunoloogia-alast teadlikkust. Tartu ülikooli immunoloogid selgitavad sel puhul erialaga seotud mõisteid.

Allergia – organismi ebatavaline immuunmehhanismide kaudu vahendatud ülitundlikkus mingile välisele, tavaliselt kahjutule ainele, allergeenile.

Antigeen – mistahes molekul, mis kutsub organismis esile immuunvastuse ja reageerib tekkinud antikeha või T-lümfotsüüdi retseptoriga.

Antikeha – valgumolekul, mis on võimeline spetsiifiliselt seostuma tema teket indutseerinud molekuliga (ehk antigeeniga). Haigustekitajaga nakatumise järgselt tekkivad organismi selle haigustekitaja molekulide vastased spetsiifilised antikehad.

Autoimmuunsus – organismi immuunreaktsioonid keha enda molekulide ehk autoantigeenide vastu.

B-rakk – lümfotsüüt, mis toodab antikehi.

C-reaktiivne valk – põletiku korral organismis tekkiv kaitsevalk, mis koostöös teiste immuunmehhanismidega aitab eemaldada baktereid ja surnud rakke. C-reaktiivset valku määratakse verest kui põletiku tunnusmärki. Näiteks bakterite poolt põhjustatud infektsiooni korral on selle tase kõrgem kui viirusinfektsiooni korral.

Dendriitrakk (ingl dendritic cell) – põõsakujuliselt (dendron tähendab kreeka keeles puud) haraliste jätketega rakk mis patrullib naha ja limaskesta kudedes ning “otsustab” kas ja missugust immuunvastust avastatud ohutegurite suhtes rakendada. Dendriitrakud toimivad antigeeni esitavate rakkudena ning neil on immuunsüsteemis nii selle aktivatsioonis kui immuuntolerantsuse hoidmisel keskne osa.

Naha dendriitrakud. (Foto: Wikimedia Commons)

ELISA – üks levinumaid laboratoorseid immuunanalüüsi meetodeid, akronüümi ingliskeelne lühend (Enzyme-Linked ImmunoSorbent Assay).

Fagotsütoos – mikroobide ja mikroskoopiliste osakeste õgimine fagotsüütide ehk õgirakkude – monotsüütide, makrofaagide ja neutrofiilide – poolt

Granulotsüüt – vererakk, valgelible, mille rakuplasmas ehk tsütoplasmas on ohtralt graanuleid. Enamus vere valgelibledest on neutrofiilsed granulotsüüdid ehk neutrofiilid. Neutrofiilid on immuunsüsteemi tähtsad tööhobused, nende vaeguse või puudumise korral on immuunpuudulikkus väga tõsine. Teised granulotsüüdid on basofiilid ja eosinofiilid.

Hügieenihüpotees – hüpotees, et allergiliste ja autoimmuunsete haiguste levimuse tõusu üheks põhjuseks on varases lapsepõlves liiga napp kokkupuude meid ümbritsevate mikroobidega, nii “heade” kui “halbadega”, ja parasiitidega.

Immunoglobuliin – valgumolekul, mida toodavad aktiveeritud B-lümfotsüüdid. Tuntud ka kui antikeha. Inimesel on viis immunoglobuliinide põhiklassi: IgM, IgG, IgA, IgE ja IgD. Sama antigeeniga seonduvad kuid erinevatesse immunoglobuliini klassidesse kuuluvad antikehad omavad erinevat, kohati suisa vastandlikku, bioloogilist toimet.

Komplement – vereplasmas olevate kaitsevalkude süsteem, mis aktiveerumisel käivitub ensüümreaktsioonide ahelana, see võib viia sihtmärk-rakkude lüüsini. Komplemendisüsteemi aitavad käivitada haigustekitajale või sihtmärk-rakule kinnitunud antikehad, kuid komplemendisüsteemil on ka iseseisev võimekus haigustekitajaid „ära tunda“ ja aktiveeruda. Aktiveerunud komplemendi valkudega kaetud bakterid on hõlpsalt äratuntav saak fagotsüütidele.

Lümfotsüüt – vere valgelible, mis ei kuulu granulotsüütide ja monotsüüdide hulka, on neist pisem, vähese tsütoplasmaga. Lümfotsüüdid on omandatud immuunsuse talitluse kandjad. Jagunevad paljudesse erinevate ülesannetega klassidesse, nt T-, B- ja NK-rakud, ja alaklassidesse.

HIV nakatatud T-lümfotsüüt ehk T-rakk. (Foto: NIAID/ Flickr Commons)

Makrofaag – fagotsütoosivõimeline rakk veres ja kudedes, eellaseks on veres ringlev monotsüüt. Makrofaagid on olulised ka immuunvastuse algatajad ja koordineerijad, sarnaselt dendriitrakkudega.

NK-rakk - naturaalne ehk loomulik killer on lümfotsüüt, millel on võime hävitada teisi rakke (näiteks viirusega nakatunud, kasvajarakke) ilma otseste antigeeni vahendatud mehhanismideta.

Omandatud immuunpuudulikkuse sündroom ehk AIDS on HI-viirusega nakatumise järgselt arenev haiguslik seisund, immuunsüsteemi järk-järgulise kahjustumise tagajärjel tekib suurenenud vastuvõtlikkus mitmetele infektsioonidele ja kasvajatele.

Põletik – (ladina k Inflammatio) organismi kudede ja immuunmehhanismide stereotüüpne kompleksne reaktsioon nakkusele või ärritajale. Põletiku neli põhitunnust olid tuntud juba antiikajal: valulikkus (Dolor), temperatuuri tõus (Calor), punetus (Rubor) ja turse (Tumor). Hiljem lisatud põletiku viies tunnus on põletikulise organi talitluse häire (Functio laesa).

Regulatoorne T-rakk – T-rakk, millel on võime pärssida teiste T-rakkude aktivatsiooni, näiteks immuunvastuse pidurdamisel peale infektsiooni eemaldamist. Regulatoorsetel T-rakkudel on oluline osa tolerantsi kujunemisel ja säilitamisel kehaomaste anti geenide ning kahjutute võõrsubstantside (näiteks toidus sisalduvad) suhtes.

Superantigeenid – mõnede bakterite poolt toodetavad toksiinid, mis aktiveerivad (minnes mööda tavapärasest antigeen-spetsiifilisest aktiveerimisest) peaaegu kõiki T-rakke. Aktiveerunud T-rakud hakkavad tootma ohtralt põletiku tsütokiine, see võib põhjustada erinevates organites haiguslikke seisundeid, ka eluohtlikku šokki ja hulgiorganpuudulikkust.

T-rakk – ka T-lümfotsüüt on lümfotsüüt, mis omab antigeenile vastavat spetsiifilist retseptorit, kuid erinevalt B-rakust, ei hakka tootma antigeenile vastavat antikeha. T-rakud suudavad ära tunda ja hävitada haigustekitajatega nakatunud rakke otseselt (tsütotoksilised T-rakud) või võidelda haigustekitaja vastu kaudselt (helper T-rakud), aktiveerides signaalmolekulide abil mitmeid muid tüüpi immuunrakke.

Urtikaaria ehk nõgestõbi on kublalise lööbega kulgev nahahaigus, mis võib olla nii allergiline kui muudest teguritest põhjustatud.

Vaktsiin – bioloogiline preparaat, mille manustamise tagajärjel on võimalik tekitada omandatud immuunsus kindlale haigusele.

Äratõukereaktsioon – immuunreaktsioon siiratud koe või organi vastu. Äratõukereaktsioonide minimeerimiseks kasutatakse siirdamiseelselt koesobitamist ja siirdamisjärgselt immuunsüsteemi suprimeerimist ehk pärssimist.

Ülitundlikkus – vaata tähestiku algusest: allergia.

Reedel, 29. aprillil tähistatakse ülemaailmselt immunoloogia päeva, mis tänavu keskendub immuunravile, immunoloogia kiirestiarenevale valdkonnale, kus just viimasel ajal on saavutatud märkimisväärseid edusamme.

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: