Punane päevakübar – tugevdab immuunsust. Sellise väite võib leida nii mõneltki teepakilt ja seerumipurgilt. Kas see ka nii on, küsiti „Terevisioonis“ Ida-Tallinna keskhaigla allergoloogilt ja immunoloogilt Krista Ress.

„Kui ma ütleks, et see nii on, siis ma valetaks,“ vastas Ress. Ei päevakübar, erinevad tsitruste segud ega küüslauk tugevda immuunsust, selgitas Ress. Tema sõnul tuleks esmalt küsida, kas me üldse tahame immuunsust tugevdada.

Oluline on hoida immuunsüsteem tasakaalus

Immuunsüsteem peaks olema tasakaalus, kuid kui hakata teda tugevdama, siis lükatakse ta tasakaalust välja, selgitas Ress. Seega on „tugevdab immuunsüsteemi“ vaid reklaamlause, millega toodet müüa.

„On valearusaam, et immuunsust on vaja toidulisanditega tugevdada. Meil on vaja teda tugevdada siis, kui ta on puudulik või tal on mingisugune viga juures. Aga tervel inimesel on lihtsalt vaja hoida oma tervist ja ei ole vaja mingisuguseid lisandeid juurde võtta,“ rääkis Ress.

Kui inimesel on immuunsüsteemi mõne lüli defekt, mõni immuunsüsteemi osa on puudu või see ei tööta korralikult, siis tekib immuunpuudulikkus. See tähendab kaasa sündinud immuunsüsteemi häiret, mistõttu inimene ei suuda ennast infektsioonide vastu kaitsta või esinevad tal mõned muud sümptomid. See võib väljenduda ka sagedasemas haigestumises.

Meie kliimas aga jäävad inimesed talvisel perioodil haigeks ning see on normaalne. Kui aga immuunpuudulikkusega inimene jääb haigeks, siis ei põe ta köha mitte kaks nädalat, vaid oluliselt rohkem ja raskemalt. Selle puhul peaks küsima, kas tegu on normaalse haigestumisega või on see ebatavaliselt raske ja sage.

Kaasa sündinud immuunpuudulikkust nimetatakse primaarseks immuunpuudulikkuseks. Eluea jooksul välja kujunenud immuunpuudulikkust nimetatakse sekundaarseks ja see on tingitud millestki muust, näiteks haigusest või ravimist tekkinud immuunsüsteemi vastupanu langus. Üks sellistest on näiteks HI-viirus.

Lisaks on aga tänapäeval kasutusel ka immuunsüsteemi vastupanu langetavad ravimid, mida kasutatakse näiteks kroonilise haiguse puhul. See vähendab lühiajaliselt organismi vastupanu haigusele. See läheb aga ravi lõppedes üle.

Millal ja kuidas peaks immuunsüsteemi tugevdama?

„Peaks tugevdama kogu aeg, küsimus on, millega?“ sedastas Ress. Toidulisandid ja muu nipet-näpet seda funktsiooni ei täida, lisas Ress. Oluline on korrigeerida organismi defitsiiti, näiteks mõne mineraalaine või vitamiini puudust.

Toituma peaks tasakaalustatult ja vähendama stressi, magama korraliku regulaarse ööune ning tagama endale mõistliku füüsilise koormuse.

Võimalust tugevdada oma immuunsüsteemi millegagi nii, et aastaid ei haigestu isegi mitte nohusse, Ressi sõnul pole olemas. Uuringutes, mis näitavad et teatud preparaadi võtmisel inimene enam ei haigestu üldse, on sageli kasutatud inimesi, kel on mingi konkreetse aine puudus ja neile lihtsalt antakse preparaati, mis selle aine puudust korvab. Aga kui inimesel on tervisega kõik korras, siis tegelikult midagi paremaks ei lähe.