Ajuimplantaat võimaldas halvatul kätt liigutada ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Autor/allikas: Ohio osariigiülikooli Wexneri meditsiinikeskus

Elu võib muuta iga väiksemgi juhuste kokkulangemine, mõnikord mitte paremuse suunas. Näiteks võib juhtuda õnnetus, mille tulemusel kaob liikumisvõime nii kätest kui ka jalgadest. Rühm ajuteadlasi ja insenere näitab, et õnnetute vahejuhtumite mõju saaks tulevikus leevendada aju elektrilised signaalid otse jäsemetesse saatvate proteesidega.

Järjest pisemaks muutuvad ajuimplantaadid võimaldavad mõtestada organis nähtavat elektrilist aktiivsust lahti paremini kui kunagi varem. Juba kümnendi alguses näidati, et liigutuste täidesaatmise eest vastutavasse ajuossa siirdatud mikrokiibi poolt registreeritud signaalidega alusel saab kontrollida robotkätt piisavalt täpselt isegi sellega kohvitassi huultele tõstmiseks. Aju elektriliste signaalide otse jäsemetesse saatmisel on seni piirdutud aga vaid loomkatsetega.

Mitme erineva eriala teadlastest koosnev töörühm eesotsas Chad Boutoni ja Nick Annettaga kirjutab nüüd ajakirjas Nature, et on suutnud sarnasel viisil liigutada ka kätest ja jalgadest halvatud mehe kätt. Enam kui 15 kuud kestnud treeningu lõpuks pidi 2010. aastal surfates selgroolüli murdnud Ian Burkhart pudeli laualt tõstmiseks, oma randme keerutamiseks ja sõrmede kokku pigistamiseks vaid selle peale mõtlema. Kokku võimaldas see mehel lisaks sõrmede liigutamise teha veel kuut erinevat tüüpi liigutust.

Ajuaktiivsuse lugemisel leidis rakendust 96 elektroodiga mikrokiip, mis registreeris võrreldes reaalselt liigutuste planeerimises ja täidesaatvate miljonite neuronite koguarvuga vaid käputäie ajurakkude aktiivsust. Konkreetsete liigutuste seonduva aktiivsusmustrite tabamiseks kasutati masinõppe algoritme, mida tuleb hetkel igal kasutuspäeval peenhäälestada. Samuti võtab signaalitöötlus hetkel rohkem aega, kui kuluks elektrisignaalidel ajust närvide kaudu käelihasteni jõudmiseks.

Täiendavat arendustööd nõuab töörühma hinnangul ka kätt stimuleeriv eemaldatav võru, mis ei võimalda hetkel algatada korraga mitut liigutust, näiteks näpistamise ajal rannet pöörata või sõrmi lahku suruda. Lahenduseks võiks olla kätte siirdatud elektroodid.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: