Cassini aitab üheksandat planeeti leida ({{commentsTotal}})

Saturni ümber tiirutav kosmosejaam Cassini võib anda meile vihjeid selle kohta, kus täpsemalt võiks asuda Päikesesüsteemi arvatav üheksas planeet, mille olemasolu on teadlased hiljuti järeldanud väiksemate kaugemate taevakehade liikumise iseärasuste põhjal.

Kui üheksas planeet on olemas, siis peaks see natukene mõju avaldama ka Saturni liikumisele. Nüüd on Agnes Fingea Prantsusmaalt Nice'i Sophia Antipolise ülikoolist ja ta kolleegid jälginud Maa peal paiknevate raadioteleskoopide abil, kuidas Cassini Saturni süsteemis täpsemalt tiirutab, sest kui üheksas planeet avaldab Saturnile ja selle kuudele gravitatsioonilist mõju, siis need omakorda peaksid selle toimel suhteliselt märgatavalt mõjutama Cassini-suguse väikese kehakese liikumist.

Fienga ja kolleegid tegid arvutusi Päikesesüsteemi mudeli peal, millesse oli juurde pandud ka see hüpoteetiline üheksas planeet. Nad väidavad, et kui Cassini liigub nii, nagu see liigub, justnimelt üheksanda planeedi kaasmõjul, siis peaks see planeet praegu asuma oma orbiidi ühel kindlal 21-kraadisel lõigul.

Kui see nii on, siis on astronoomidel nüüd selle võrra lihtsam planeeti teleskoobiga avastada, sest ei pea arvatavat orbiiti terve 360 kraadi ulatuses ehk nii hoolikalt uurima.

Fienga ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas Astronomy & Astrophysics, et kui Cassini jätkab Saturni ümber tiirutamist kuni aastani 2020, siis on lootust võimaliku üheksanda planeedi võimalikku asukohta veel tublisti täpsustada.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Rein Ahas.
Novaatori järelhüüe professorile

Rein Ahas, elu tulevikulinnasNovaatori järelhüüe professorile

“Tulevikulinn on see, mis tõmbab ligi talente. Need on justkui talentide linnad – talendid lähevad sinna, sest seal on parim elu- ja loomekeskkond,” kirjeldas Tartu ülikooli inimgeograafia professor Rein Ahas möödunud suvel, kui jalutasime ringi Tartus rahvusarhiivi vastavalminud majas. Selle sama maja töötajate liikumismustrite muutust oli Ahase töörühm äsja uurinud.

Els Heinsalu

Eesti teaduse fenomen: vabanemine. Els Heinsalu

EV 100. aastapäeva puhul iseloomustab sel nädalal iga päev üks Eesti teadlane mõnda oma hinnangul Eesti teaduse jaoks tähendusrikast sündmust, nähtust või isikut. Keemilise ja bioloogilise füüsika Instituudi vanemteadur, Eesti Noorte Teaduste Akadeemia president Els Heinsalu räägib Eesti teaduse vabanemisest.

Paljud doktorandid veedavad suure osa oma õpingutest laboris.

Kriitiline uuring: mis tööd teevad doktorikraadiga inimesed?

Tartu ülikooli majandusteaduskonna teadlaste uuringust tuleb välja, et doktorikraadi kaitsnutel on raskusi soovitud erialase töö leidmisega. Veel enam, ligi 1 protsent kõikidest uuringus osalenud doktoritest on töötud. Kas Eestis on potentsiaali igal aastal kraadi kaitsva umbes 200 doktori rakendamiseks?

eesti 100. sünnipäev
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: