Kuid kui üheksas planeet peaks seal kaugemal olemas olema, siis tekib küsimus, kuidas ta sinna sai? Kas see on tekkinud Päikesele lähemal, nagu teised planeedid, ja nihkunud sinna kaugustesse hiljem, või on see Päikesesüsteemi tiirlema haaratud tähtedevahelisest ruumist?

Igal juhul on raske uskuda, et planeet ongi seal tekkinud, kus see praegu on, sest seal lihtsalt ei ole saanud olla nii palju materjali, millest planeet, mille mass arvatakse olevad kümmekond korda Maa omast suurem, oleks võinud tekkida.

Richard Parker Inglismaal asuvast Sheffieldi ülikoolist ja ta kolleegid programmeerisid valmis arvutisimulatsiooni, mis kirjeldas teatavas teoreetilises täheparves toimuvat. Praegu meie ümber mingit erilist täheparve ei ole, aga arvatakse, et suurem osa tähti, kaasa arvatud meie Päike, on sündinud omal ajal just mõne täheparve osisena.

Teadlased kirjutavad veebikeskkonda arXiv laaditud töös, et nad tegid oma simulatsiooni meelega natuke kallutatuks, nii et sealsetel tähtedel oleks võimalikult lihtne mõnda planeeti väljastpoolt oma süsteemi endale haarata. Kuid sellest hoolimata ilmnes, et teise tähe juures tekkinud planeedi haaras endale ainult kolm tähte kümnest tuhandest.

Seega tuleb tunnistada, et sellise endale haaramise tõenäosus on vägagi väike. Nii järeldavadki Parker ja kolleegid, et selle võrra tuleks siis usutavamaks pidada, et üheksas, seni avastamata planeet on Päikesesüsteemi keskosast suuremate planeetide gravitatsioonijõudude toimel ääre poole tõugatud.

Kuid teisalt, ega me ikka täpselt ei tea, seda enam, et planeedi olemasolugi on veel kahtlane.