Kääbusplaneedi avastanud Carnegie Teadusinstitutsiooni astronoomi Scott Sheppardi ja Põhja-Arizona Ülikooli täheteadlase Chadwick Trujillo hinnangul on 2015 TG38 ehk "Härjapõlvlase" läbimõõt vaid 300 kilomeetrit. Erakordseks avastuseks ei muuda seda seega astronoomide sõnul mitte niivõrd keha ise, vaid astronoomide suutlikkus nii kaugel asuvat ja väikest keha üleüldse märgata. Päikesesest asub Härjapõlvlane keskmiselt 80 astronoomilise ühiku ehk 12 miljardi kilomeetri kaugusel.

2015 TG38-d silmati esimest korda Hawaiil Mauna Kea vulkaanil asuva 8,2-meetrise peapeegliga Subaru teleskoobiga juba 2015. aastal. Orbiidi täpsustamine nõudis aga täiendavaid vaatlusi. Kolme aasta jooksul tehtud mõõtmiste põhjal sarnaneb Härjapõlvlase asukoht Päikesest kõige kaugemal asuvas punktis eelnevalt leitud kääbusplaneetide Sedna, VP113 ja teiste ülikaugete Neptuuni-taguste objektide omale. 2015 TG38 orbiit on kooskõlas hüpoteetilise üheksanda ehk Planeet X-i eksistentsiga.

Autorid võrdlesid seetõttu väikeplaneete leivapuruga, mis aitavad paremini mõista Päikesesüsteemi välisosa ehitust ja võivad viia millegi suurema jälile. Analüüsi kohaselt ei avalda Päikesüsteemi teiste planeetide gravitatsiooniväli Härjapõlvlasele peaaegu üldse mõju. Samuti ei saa kääbusplaneedid tekkida väljavenitatud orbiitidel.

Ebahariliku orbiidi taga saab olla lisaks üheksandale planeedile suuremate planeetide gravitatsiooniline vastastikmäng Päikesesüsteemi algusaegadel või hiljem planeedisüsteemist möödunud täht.

Uut väikeplaneeti kirjeldati ajakirjas The Astronomical Journal.