''Antud juhul on tegu matemaatiliste arvutuste ja arvutisimulatsioonidega. Kasutati (alg)andmetena gruppi n-ö kääbusplaneete, mis asuvad Neptuuni taga ja käitusid väga kummaliselt. Selle tagajärjel, kui simulatsioonidesse sisse panna selliste parameetritega planeet, tundub nagu kõik loogiline ja seletatav olema,'' selgitas Mars saates ''Terevisioon''. Seejuures märkis ta, et algandmed on küllaltki tugevad, kuna nende seast leiab juba suhteliselt hästi tuntud objekte nagu Sedna.

Sellele vaatamata, ''nii kaua, kuni pole näinud, nii kaua ei või me päris kindlad olla, kas ta on olemas ja kas ta on seal kohas, kus seda ennustatakse olevat,'' nentis astronoom.

Anomaaliate selgitamiseks peaks planeedi mass olema Maast ligikaudu kümme, läbimõõt kaks korda suurem. Nõnda tuleb selle otseselt pildile püüdmiseks kasutada maailma kõige suuremaid teleskoop. ''Mingi tõenäosus on alati ka juhusel, lihtsalt vaadeldakse taustatähti ja sealt eest liigub läbi siis planeet juhuslikult,'' lisas Mars. Süstemaatiliste otsingute korral on aga võimalus alati suurem.

Planeedi pildile püüdmine annaks eelkõige teadmisi ja täiuslikuma arusaama Päikesesüsteemi tekkeloost, arengust ja tulevikust. ''Võibolla kummutab (ta ka) siis igasuguste vandenõuteoreetikute arusaama sellest, et meil Päikesesüsteemi äärealadel võib olla planeet X või Nibiru, millel on tsivilisatsioon ja toob meile aeg-ajalt hukatust,'' naljatles Mars.