Avastatud on ta aga, nagu nimi viitab, alles tänavu, täpsemalt 10. novembril Hawaii saartel asuva Subaru teleskoobiga. Kinnitust saadi hiljem ka Tšiilist Magellani teleskoobi kaudu.

2018 VG₁₈ läbimõõt on umbes 500 kilomeetrit. Nii arvatakse tema näiva heleduse põhjal. Ta tiirleb Päikesest umbes 120 astronoomilise ühiku kaugusel, see tähendab, ta on Päikesest 120 korda kaugemal kui Maa.

Et ta tiirleb Päikesest nii kaugel, liigub ta oma orbiidil üsna aeglaselt (nii nõuavad Kepleri seadused), seega peavad astronoomid tema orbiidi täpsemaks määramiseks veel mõne aasta vaatlusi tegema.

2018 VG₁₈ on esimene Päikesest enam kui 100 astronoomilise ühiku kaugusel asuv Päikesesüsteemi taevakeha, mis seni avastatud. Öpik-Oorti pilve komeedid arvatakse tiirutavat Päikesest 2000 kuni 200 000 astronoomilise ühiku kaugusel, kuid neid ei ole ühtegi nii kaugel nähtud.

Kuiperi vööndi taevakehad, mille sekka loetakse tänapäeval ka kääbusplaneet Pluuto, tiirutavad Päikesest 30–50 astronoomilise ühiku kaugusel. Teadlased oletavad, et kui 2018 VG₁₈ põhjalikumalt uurida, võime temagi kuulutada kääbusplaneediks.

Kauge taevakeha avastasid Ameerika astronoomid Scott Sheppard Carnegie Melloni Ülikoolist, David Tholen Hawaii Ülikoolist ja Chad Trujillo Põhja-Arizona Ülikoolist. Avastusest andis eile teada Rahvusvahelise Astronoomialiidu väikeplaneedikeskus.