Kauges minevikus Päikesesüsteemi keskosast välja heidetud planeedi olemasolu ennustav hüpotees sai tuult tiibadesse 2014. aastal, kui astronoomid järeldasid kääbusplaneedi Sedna ja vastavastatud 2012 VP113 orbiite analüüsides, et kõige paremini saaks nende kuju ja kallet selgitada massiivse planeediga, mis tiirleb Päikesest sadu kordi kaugemal kui Maa. Täiendavate seirete käigus jäi teadlastele silma veel mitu sarnaste orbiitidega keha, mis lisas oletusele täiendavat tuge.

Käesoleva aasta alguses tuletasid California tehnoloogiainstituudi astronoomid selleks ajaks kogutud vaatlusandmete alusel koostatud arvutisimulatsioonide põhjal, et Päikesest keskmiselt 600 astronoomilise ühiku kaugusel tiirlev planeet X on Maast ligikaudu kümme korda raskem.

Kuigi planeeti ennast pole suudetud vaatamata laiahaardelistele otsingutele pildile püüda, kirjeldab Chadwick Trujillo Hawaiil asuvast Gemini observatooriumist kolleegidega nüüd veel kümneid uusi Päikesesüsteemi äärealadel tiirlevaid objekte.

Kahe umbes kahesaja kilomeetrise läbimõõduga keha – 2014 SR349 ja 2013 FT28 – orbiidi pöördenurk kattub eelnevalt avastatud anomaalsete objektide omaga. Nii on leitud kokku tänaseks 15 sarnase tunnusega keha. Kõige kaugemal asuva viie objekti puhul on sarnane ka teine sellega seonduv orbiidi parameeter. Viimased tiirlevad samas ka Neptuunist ja Saturnist piisaval kaugel, et neid ei saaks olulisel määral mõjutada Päikesesüsteemi gaasiplaneetide raskusväli.

Töörühm järeldab, et statistiliselt kulub üheksanda planeedi olemasolu tõestamiseks veel kaks või kolm sarnast objekti, mille tabamiseks kuluks praeguses tempos jätkates veel paar aastat. Potentsiaalse üheksanda planeedi enda asukoha määramiseks läheb tarvis kuni 20 sarnaste orbiidi parameetritega keha.

Uurimus ilmus ajakirjas The Astronomical Journal.