Galaktikale on antud mitteluuleline nimi GN-z11 ning tema kaugus tehti kindlaks teleskoobini jõudnud värvigamma järgi, vahendasid ERR-i teleuudised.

Astronoomid on saavutuse üle väga õnnelikud, sest nende sõnul ei lootnud nad iialgi, et Hubble'i võimalused millegi selliseni küündivad. Eelnevalt arvati, et sedavõrd kaugete galaktikate nägemiseks on vaja järgmise põlvkonna James Webbi nime kandvat kosmoseteleskoopi.

Hubble'i ja SPitzeri kosmoseteleskoobi poolt tehtud vaatluste kohaselt on GN-z11 läbimõõt Linnuteest 25st korda väiksem ja sada korda kergem. Samas tekib selles uusi tähti ligikaudu 20 korda kiiremini. Astronoomide hinnangul muutis galaktika Hubble'i teleskoobile nähtavaks just intensiivne täheteke.

GN-z11 kauguse hindamiseks kasutasid astronoomid punanihet. Mida kaugemal galaktika asub, seda kiiremini see Maast eemaldub ning seda pikemaks muutub sellelt lähtuva valguse lainepikkus. Analoogset maalähedasemat nähtust võib kogeda näiteks tuletõrjeauto möödumisel, kui selle sireeni toon muutub sõltuvalt auto kaugusest.

Eelmise kaugeima teadaoleva galaktika punanihe oli z=8,68, GN-z11'l aga z=11,1. Järelikult asus kosmoseteleskoobi poolt registreeritud valgus teele juba 400 miljonit aastat päras Suurt Pauku.