Ameerika teadlased on enda väitel üle mõõtnud aju närvirakkude vaheliste ühenduskohtade ehk sünapside infomahutavuse ja teatavad, et nende arvutuste järgi peaks inimese aju mahutama umbes ühe petabaidi jagu informatsiooni. Üks petabait on miljon miljardit baiti ehk sama palju infot, kui sisaldub 4,7 miljardis raamatus.

See tähendab, et põhimõtteliselt võiks inimene pähe õppida 4,7 miljardit raamatut, aga selle hinnaga, et ta ei tea siis millestki muust ei ööd ega mütsi. Teise võimalusena võiks ta jätta pikslite kaupa meelde 13 aasta ja nelja kuu jagu HD-resolutsiooniga filme, kui ta seda peaks eelistama.

Tegelikult muidugi päris nii ei ole, sest päris pilgeni täis inimene oma mälu kunagi ei tuubi. Tegu on teoreetilise ülempiiriga. Tähtis on see, et see ülempiir on nüüd väidetavalt kümme korda kõrgemal, kui seni arvatud.

Terry Sejnowski, Tom Bartol ja nende kolleegid Californias La Hoyas asuvast Salki instituudist said selle tulemuse väga täpsete mikroskoopide ja väga kavalate arvutusalgoritmide abiga. Tulemusest kirjutavad nad ajakirjas eLife.

Aju ja teadvuse teemadest tuleb juttu ka 24. jaanuaril kell 17.05 algavas saates ''Labor'', kui psühholoog Renate Rutiku tutvustab oma uurimistööd teadvustundmuste füüsikaliste kaasnähtuste kohta ajus. Lisaks räägib teadlase kommentaaris hariduslikust neuroteadusest psühholoog Grete Arro.