Neandertallased tugevdasid nüüdisinimese immuunsust ({{commentsTotal}})

Kauges minevikus segunesid meie kauged esivanemad veidi neandertallastega ja ka Aasias elutsenud nn denisi inimestega. Nüüd tuleb välja, et sellest segunemisest sündis mõndagi head, aga ka natuke halba.

Janet Kelso Saksamaalt Leipzigist Max Plancki evolutsioonilise antropoloogia instituudist ja ta kolleegid on avastanud, et ürgsed nüüdisinimesed said neandertallastelt ja denislastelt mitmekesistavat mõju kolmele geenile, mis korraldavad meie immuunsüsteemi.

Nad kirjutavad ajakirjas American Journal of Human Genetics, et selle mõjutuse toimel on tänapäeva eurooplaste ja aasialaste immuunsüsteem tundlikum mõnede haigusi tekitavate mikroorganismide suhtes ja pakub nende eest paremat kaitset. Teisest küljest on see aga suurenenud tundlikkus arvatavasti teinud tänapäeva eurooplasi ja aasialasi altimaks allergiatele.

Autorite sõnul on niisugune immuunsüsteemi tundlikkuse mõjutus täiesti mõistetav. Neandertallased ja denislased olid Euroopas ja suures osas Aasiast elanud juba 200 000 aastat enne, kui saabusid nüüdisinimesed. Selle ajaga olid nad kindlasti kohaliku kliima, toiduvaliku ja ka haigustekitajatega üsna hästi ära kohanenud. Ja kui sisserännanud nüüdisinimesed nendega siis järglasi said, said järglased endale ka neid kohalike oludega paremini sobivaid geenivariante.

Varasematest uuringutest on välja tulnud, et tänapäevaste euraaslaste genoomis on neandertallaste ja denislaste geenimaterjali 1–6 protsendi jagu.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Rein Ahas.
Novaatori järelhüüe professorile

Rein Ahas, elu tulevikulinnasNovaatori järelhüüe professorile

“Tulevikulinn on see, mis tõmbab ligi talente. Need on justkui talentide linnad – talendid lähevad sinna, sest seal on parim elu- ja loomekeskkond,” kirjeldas Tartu ülikooli inimgeograafia professor Rein Ahas möödunud suvel, kui jalutasime ringi Tartus rahvusarhiivi vastavalminud majas. Selle sama maja töötajate liikumismustrite muutust oli Ahase töörühm äsja uurinud.

Els Heinsalu

Eesti teaduse fenomen: vabanemine. Els Heinsalu

EV 100. aastapäeva puhul iseloomustab sel nädalal iga päev üks Eesti teadlane mõnda oma hinnangul Eesti teaduse jaoks tähendusrikast sündmust, nähtust või isikut. Keemilise ja bioloogilise füüsika Instituudi vanemteadur, Eesti Noorte Teaduste Akadeemia president Els Heinsalu räägib Eesti teaduse vabanemisest.

Paljud doktorandid veedavad suure osa oma õpingutest laboris.

Kriitiline uuring: mis tööd teevad doktorikraadiga inimesed?

Tartu ülikooli majandusteaduskonna teadlaste uuringust tuleb välja, et doktorikraadi kaitsnutel on raskusi soovitud erialase töö leidmisega. Veel enam, ligi 1 protsent kõikidest uuringus osalenud doktoritest on töötud. Kas Eestis on potentsiaali igal aastal kraadi kaitsva umbes 200 doktori rakendamiseks?

eesti 100. sünnipäev
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: