Teadlased leidsid vaimset võimekust mõjutavad geenide võrgustikud ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: aboutmodafinil.com/Creative Commons

Vaimne võimekus sõltub nii geenidest kui ka keskkonnast. Seejuures on eelnevalt leitud, et üksikute geenide rolli võib pidada suhteliselt marginaalseks. Briti teadlased teatavad nüüd, et on tuvastanud kaks geenide võrgustikku, mis avaldavad intelligentsusele märkimisväärset mõju.

Michael Johnson Londoni Imperiaalkolledžist keskendus kolleegidega inimese hipokampuses avaldunud geenide uurimisele. Merihobu meenutavat ajuosa on muu hulgas tihedalt seostatud õppimisvõime ja lühiajaliste mälestuste pikaajalisse mällu kandmisega. Lähtepunktiks võttis töörühm 122 patsiendi ajust epilepsia tõttu eemaldatud koetükki.

Ajuosas avaldanud geenide kindlate neuroloogiliste tunnustega seostamise asemel kasutas töörühm suhteliselt uudset süsteemigeneetikana tuntud analüüsi. Teisisõnu uurisid nad, kuidas mõjutavad geenid üksteise avaldumist ning millal üks või teine valkude tootmise eest vastutav geen tööle lülitub või vaiki jääb. Leitud seoste alusel koostatud võrgustikud mõjutavad vaimset võimekust rohkem, kui suudaks ükski geen üksinda.

Analüüsi käigus jäi sõelale 24 võrgustikku, millest kahel – M1 ja M3 – näis olevat vaimsele võimekusele eriliselt suur mõju. Umbes 150 geenist koosnevat M3 seostati tugevalt üldise voolava intelligentsuse ja informatsiooni töötlemise kiiruse ning ligikaudu 1000 geenist M1 lisaks kristalliserunud intelligentsuse ja mälestuste kinnistamisega. Tulemused viitavad, et vaimse võimekuse ühte tahku reguleeriv geen võib kaudselt mõjutada selle teisi aspekte. Võrgustikele leiti analoog ka hiirte ajust.

Samuti märkas töörühm teiste uuringute käigus kogutud tervise- ja geeniandmeid analüüsides, et umbes kolmandik vastavates pärilikkusaine lõikudes nähtud mutatsioonidest seostusid autismispektrihäirete, vaimupuudega või epilepsiaga. Kuigi neist mitmeid oli vastavate häiretega seostatud ka varem, viitab Johnsoni töörühma uuring esimest korda, et need on omavahel seotud.

Teadlased pole samas veel täiesti kindlad, kui palju sõltub vaimne võimekus pärilikkusest ja kui palju keskkonnast. Seni on valdavalt arvatud, et viimase arvele saab kanda umbes 60 protsenti. Juunis leidsid aga näiteks King's College Londoni teadlased 12 500 kaksiku uurimisel, et laste eksamitulemusest saab pärilikkusega selgitada umbes 54-65 protsenti.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature Neuroscience.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: