Lae all hõljub päikesepaneelidega satelliit, seina ääres seisab raketimootor ja Juri Gagarini pronksi valatud büst - see on Strasbourgi äärelinnas asuv rahvusvaheline kosmoseülikool. Seal pakkis end lahti Marsi-maja, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Paari minutiga muutus kuus meetrit pikk ja 2,4 meetrit lai kast kumerate vormidega kaheinimese majaks, kus on olemas magamisala, köök, vannituba ja tööruumid. Väliskeskkonnast isoleeritult saaks siin elada kaks nädalat. Isepüstituva maja konstruktsioonid töötati välja Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudis, sisustus ja elutagamissüsteemid paigaldati aga Prantsusmaal. Maja ehitati kaks aastat.

Maja Eestipoolne projektijuht Alvo Aabloo peab ehitise tugevuseks eelkõige mugavust, mis on teiste samalaadsete majadega võrreldes üllatavalt kõrgel tasemel.

"Ütleme ausalt, see oli tundmatus kohas vettehüppamine... Pealt vaadates on ta pisike nagu kosmoseasjad ikka. Aga kui sisse minna, saab seal täiesti korralikult paar nädalat elada. Kui võrdleme seda mõne muu kosmoseaparaadiga, kus inimesed on tavaliselt sees kükakil, on see siin palju mõnusam asi," rääkis Aabloo.

Marsi-maja köök sisaldab esemeid, mida leiab ka igast tavalisest Maa-majast nagu mikrolaineahi ja külmkapp. Siiski on sinna paigutatud ka tehnikat, mis on mõeldud spetsiaalselt ekstreemsetes oludes elamiseks mõeldud hoonesse.

"See on köök söögi valmistamiseks. Väga lihtne süsteem - mikrolaineahi, külmkapp ja seade, mis eraldab jäätmetest vee, et seda saaks säilitada. Toidu ja pesemise jaoks kasutatud vesti läheb süsteemi, mis on maja põhjas, kus see filtreeritakse ja taaskasutatakse tualetis," selgitas köögi disainer ja Comex SA kosmosedivisioni mänedžer Peter Weiss. Ta kinnitas, et teoreetiliselt saaks filtreeritud vett ka juua.

Marsile maja siiski ei saadeta

Kuigi disain ja mõõtmed lubaksid kompaktse maja paigutada kanderaketile, ei ole konkreetne hoone siiski mõeldud Marsile kolimiseks. Eesti, Prantsusmaa, Austria, Belgia ja Tšehhi ettevõtete ja ülikoolide koostöös valminud hoone saab tõsta veoauto haagisele ja viia katastroofipiirkonda, kus seda võiks kasutada päästetööde baasina. Marsi-maja loodetakse kasutada ka Maa peal tehtavateks kosmoseuuringuteks.

"Saame astronautide peal proovida erinevaid dieete ja vaadata, kuidas nad reageerivad. Saame jälgida mikroobide levikut suletud keskkondades ja teha psühholoogilisi uurimusi isolatsioonitingimustes," loetles kosmoseülikooli külalisprofessor Barnaby Osbourne maja kasutusvõimalusi.

Marsi-maja peainsener Priit Kull ootab tellimusi uute kosmoseaparaatide valmistamiseks. "Mitu [ideed] on n-ö õhus, aga täna välja öelda, mis ja kuna täpselt tuleb, ei julge," sõnas ta.

Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudi teadlased ehitasid Marsi-maja rahvusvahelise SHEE projekti raames. Projekti eesmärk on arendada Maa-välise autonoomse elumaja katsetander, mis on mõeldud Maa peal tehtavateks katsetusteks. Niinimetatud Marsi-maja sobib hästi kasutada ka näiteks Maal katastroofipiirkondades või uurimistööde ajal ekstreemsetes oludes.