Teadlased eesotsas Imran Rahmaniga Bristoli ülikoolist uurisid olendit nimega Tribrachidium heraldicum, kes nägi välja justkui poolkerakujuline padjake, mis oli seejuures jaotunud kolmeks pisut keerdus sagaraks, nii et see meenutas mõnevõrra kolmjala kujundit, mis on tuttav ka näiteks Karja kiriku laelt või Männisaare vapilt. Rahman ja ta kolleegid selgitasid nüüd kavala arvutiprogrammi abiga välja, kuidas see kummaline olend toitus.

Nad analüüsisid Tribrachidiumi fossiili ehitust ja olendi võimalikku kunagist talitlust arvutusliku hüdrodünaamika mudelil. Meetodil, mida on seni kasutanud peamiselt insenerid, kui neil on olnud vaja konstrueerida laevu või lennukeid. Analüüs näitas, et väga tõenäoliselt kogus Tribrachidium endasse vees hõljunud pisikesi toiduks kõlblikke osakesi. Sellist nn suspensioontoitumist polnud teadlased varem ediacara olenditel avastada.

Rahman ja kaasautorid Söeandavad seepeale ajakirjas Science Advances arvata, et kui ediacara olenditel oli juba toitumisviise rohkem kui seni teada, siis tõenäoliselt toimus kogu tõenäoline ökosüsteemgi mõnevõrra keerukamalt, kui on teadlased seni oletanud.

Paraku hävis see ökosüsteem siis, kui ediacara ajastu lõppes ja algas kambriumi ajastu, mil ediacara elustiku asemele asusid nn kambriumi plahvatuses tekkinud uued ja juba palju tänapäevasema moega hulkraksed eluvormid.