Eestis on tekkinud niinimetatud ökoemade seltskond, kes kahtlevad vaktsiinide toimimises. Sageli arvavad nad, et nende lapsed võivad vaktsineerimise tagajärjel saada autismi või nõrgema immuunsussüsteemi. Kartusi on veel ja veel. Kõik see selgus hiljuti Eesti perearstide seas läbi viidud terviseameti uuringust.

Selgus ka see, et peamiselt loevad lapsevanemad vaktsiinide negatiivsete mõjude kohta infot internetifoorumidest. Hinnanguliselt kahtleb iga neljanda väikelapse vanem vaktsiinide kasulikkuses.

„Peaaegu kõigil, kes tegelevad oma praksises laste immuniseerimisega, esineb selles valdkonnas probleeme. Kuigi meil on selliseid põhimõttelisi keeldujaid (perearstidel) suhteliselt vähe, on tendents selles suunas, et neid keeldujaid tekib aasta-aastalt rohkem. Kuigi lapsevanemad, kui neid uurida ja neilt küsida, (siis nad) peavad kõige usaldusväärsemaks infoallikaks siiski perearste, on vaktsineerimisvastaste suur pressing siiski aasta-aastalt suuremaks läinud,“ tõdes uuringu koostanud terviseameti järelevalveosakonna vaneminspektor Juta Varjas.

Üks levinuim vaktsiinist keeldumise põhjus on see, et seda haigust, mille vastu vaktsineerida tuleks, enam ei esine. Perearstide sõnul on see väär arusaam, sest globaliseerunud maailmas liiguvad inimesed tihti ja see kiirendab ka haiguste levikut. Kuuldes tõenduspõhiseid argumente, otsustavad enamus lapsevanemaid siiski last vaktsineerida.

„Praegu me muidugi saame rääkida inimestega ja saame tõepoolest tugineda väga põhjalikele teadusuuringutele, mis näitavad seda, et nendel vaktsiinidel, mis on praegu laste immuniseerimiskavades, on tõsised kõrvaltoimed äärmiselt haruldased. Selles osas tõepoolest on aastal 2015 arusaam selge, et laste immuniseerimiskava vaktsiinide kõrvaltoimed on äärmiselt haruldased,“ rõhutas Tartu ülikooli peremeditsiini kliiniku dotsent Marje Oona.

Aastakümneid Valgas lastearstina töötanud Aasa Põder ütles, et hea on pigem see, et enamus lapsevanemaid siiski saab vaktsineerimise vajalikkusest aru.

„Te näete ise ajakirjanduses, mis toimub. See on selline tohutu vastupropaganda, erinevad seisukohad, erinevad andmed. Inimestel on tõesti väga raske orienteeruda ja see vajab sellist suurt selgitustööd, et nad saaksid aru ja mõistaksid. Siiski ma imestan, et rahvas on nii teadlik ja me enamuses saame ikkagi vaktsineerida. Aga kõige tõsisem kontingent, kes nüüd jääb Valgas vaktsineerimata, neil on erinevad religioossed põhjused,“ märkis Põder.