Professor Vasara sõnul peituvad nii rikkus kui ka vaesus inimese ajus: “Meie aju loob pildi meie ümbritsevast maailmast ja aitab adekvaatselt reageerida seal toimuvale.”

“Inimese aju evolutsioon on temast teinud kõige võimsama ja kohanemisvõimelisema loomaliigi maakeral. Konkreetse inimese aju arengupotentsiaalist ja selle arendamise võimalustest sõltub suurel määral see, milline on tema positsioon ühiskonnas,” arutleb Vasar. “Inimeste varaline rikkus on kindlasti sõltuv tema ajutalitluse iseärasustest. Mingis mõttes on rikkus meelepete, eriti silmipimestavate ja kõrvulukustavalt paukuvate börsimullide maailmas.”

Loengus rääkis professor Eero Vasar just sellest rikkuses, mis peitub inimese ajus. Täpsemalt kuulis nii inimese aju evolutsioonist, selle arengulistest protsessidest, aju plastilisusest ja neuronaalsetest tüvirakkudest ning aju lateralisatsiooni tähendusest.

Samuti püüti selgusele jõuda inimese maailma tajumise iseärasustest. Kas inimese uni ja meelepetted on rikkuse allikas? Milline on vaimsete häirete koht inimeseks olemise maailmas?

Tartu ülikooli loengusarja „Rikkusest eri teadusalade vaatenurgast” sügissemestri avaloeng „Kas rikkus on meelepete või meelepete on rikkus?“ toimus 21. septembril kell 14 Biomeedikumis arstiteaduskonna nõukogu saalis (Ravila 19-1038).

Sarja järgmine loeng „Ei hõbedat ei kulda…?“ peab juba sel kolmapäeval, 23. septembril kell 14.15 TÜ geoloogia ja mineraloogia professor Kalle Kirsimäe. Tartu ülikooli loodusmuuseumi õppeklassis (Vanemuise 46)