Läänemaal tuli arheoloogiliste kaevamiste käigus päevavalgele geoloogidele huvitav pinnavorm
Läänemaa ja Pärnumaa piirialal paikneval Kurese Pakamäel tehtud arheoloogilistel kaevamistel nähtavale tulnud 425 miljoni aasta vanusest paepaljandist võiks saada Eesti kontekstis unikaalne loodusturismi objekt.
Tänavu Kurese Pakamäel arheoloogiliste kaevamiste käigus pinnase alt välja tulnud paepaljand erutab geoloogide meeli, sest tegemist on Eesti kontekstis väga erilise pinnavormiga, vahendasid ERRi raadiouudised.
Paevana hüüdnime kandva emeriitprofessori Rein Einasto sõnul võib tegemist olla esimese korraga, kui Lääne-Eesti alal paikneva 425 miljoni aasta vanuse riffi pealispind on niivõrd ideaalselt puhastatud ja huvilisele näha.
Rein Einasto rääkis, et pinnase lõhelisus on väga selgelt avatud. Selline avatud pind on pärast jääaegsete murenemisprotsesside parim näide sellise kivimtüübi jaoks. Tema hinnangul tuleks pind konserveerida ja katta läbipaistva materjaliga, mis võimaldaks paepaljandist teha turismioobjekti.
Kuresel kaevamisi juhtinud arheoloog Mati Mandel leidis sealt jälgi ka 10. sajandisse dateeritavast asulast, kus kummalisel kombel oli asulakihis ka põletuskalmistule omaseid leide. Miks inimesed kalmetest pärinevaid esemeid ja põlenud luid oma elupaika tõid pole veel selge. Tänapäeval Pärnumaale Koonga valla territooriumile jääv Kurese on väga pika ajalooga paik.
Kureselt leitud 10. sajandist pärineva kellukese leiukoha ümber on arvatavad kalmed, mis pärinevad pronksiajast või ka varasest rauaajast ehk 1. aastatuhandest eKr.
Mati Mandel ütles, et praegu ei ole veel teada kui suures mahus Kuresel järgmisel aastal kaevamisi jätkatakse. Selle otsustavad tänavu sügisel ümberkaudsetel väljadel tehtava arheoloogilise luure tulemused.
Toimetaja: Marju Himma