Jegor Malashišev Sankt Peterburgi riiklikust ülikoolist ja ta kolleegid panid Austraalia ekspeditsioonil tähele, et kängurud kippusid end sügama, siluma või toidupalu suhu pistma tihtilugu just vasaku käpakesega. Nad vaatlesid looduses tundide kaupa väga mitme känguruliigi isendite käitumist ja kirjutavad tulemustest nüüd ajakirjas Current Biology.

Peale kängurute vaatlesid nad ka muid kukkurloomi, kuid ühe käpa eelistamist nad neil ei täheldanud. Võibolla on asi seotud sellega, et kängurud hüppavad ringi kahel tagajalal ja esikäpad on spetsialiseerunud muudele toimingutele. Sellal, kui teised vaadeldud kukkurloomad käivad ringi neljal jalal.

Varem on sellist nn käelisust ehk vasaku või parema käpa eelistamist kirjeldatud peale inimese nende lähimate sugulaste ehk primaatide juures. Malashišev ja ta kolleegid oletavad, et käelisus võibki siis välja kujuneda eelkõige just nendel, kes kahel jalal liiguvad ehk siis neil, kel ses mõttes üldse käed olemas on, nii et kuigi inimesed ja kängurud erinevad teineteisest parema ja vasaku käpa eelistamise poolest, sarnanevad nad omavahel siiski seniarvatust rohkem selle poolest, et neil käelisus üleüldse esineb