Suured kukkurloomad võtsid ette pikki rändeid ({{commentsTotal}})

Vombatid on pontsakad kukkurloomad, pisut aeglasevõitu olekuga, umbes meeter pikad ja elavad Austraalias. Kauges minevikus elutses sealsamas Austraalias aga üks palju suurem vombatilaadne loom Diprotodon optatum, kes võis kasvada kuni kolme meetri pikkuseks nagu jõehobu ja oli seega kõigi aegade kõige kogukam kukkurloom.

Nüüd tuleb välja, et Diprotodon oli kukkurloomade seas ka ainuke, kes on teadaolevalt harrastanud rändavat eluviisi.

Gilbert Price Queenslandi ülikoolist ja ta kolleegid analüüsisid Diprotodonile nime andnud suurest lõikehambast võetud emaili ehk vaapa, et uurida, milliseid taimi võis see loom söönud olla. Taimedest on vaapa jäänud keemilisi märke. Söödud taimede järgi saab aga järeldada, millistes paikades 300 000 aasta eest elanud loom on liikunud.

Price ja kolleegid jõudsid järeldusele, et uuritud isend rändas pidevalt Austraalia idaosas, kord põhja, korda lõunasse. Umbes nii, nagu teevad seda tänapäeval mõnedki Ida-Aafrika loomad. Tänapäeva kukkurloomad on palju paiksemad.

Oma avastusest kirjutavad Price ja kaasautorid Londoni Kuningliku Seltsi toimetistes.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Rein Ahas.
Novaatori järelhüüe professorile

Rein Ahas, elu tulevikulinnasNovaatori järelhüüe professorile

“Tulevikulinn on see, mis tõmbab ligi talente. Need on justkui talentide linnad – talendid lähevad sinna, sest seal on parim elu- ja loomekeskkond,” kirjeldas Tartu ülikooli inimgeograafia professor Rein Ahas möödunud suvel, kui jalutasime ringi Tartus rahvusarhiivi vastavalminud majas. Selle sama maja töötajate liikumismustrite muutust oli Ahase töörühm äsja uurinud.

Paljud doktorandid veedavad suure osa oma õpingutest laboris.

Kriitiline uuring: mis tööd teevad doktorikraadiga inimesed?

Tartu ülikooli majandusteaduskonna teadlaste uuringust tuleb välja, et doktorikraadi kaitsnutel on raskusi soovitud erialase töö leidmisega. Veel enam, ligi 1 protsent kõikidest uuringus osalenud doktoritest on töötud. Kas Eestis on potentsiaali igal aastal kraadi kaitsva umbes 200 doktori rakendamiseks?

eesti 100. sünnipäev
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: